Elleri muusikasaal Foto: erakogu

Metsade kasv ja puidust tootdete valmistmaine mängivad olulist rolli süsiniku sidumisel. Seetõttu on metsa- ja puidusektor üks väheseid majandusharusid, millel on pakkuda tänastele keskkonnaprobleemidele leevendavaid lahendusi.

Eesti Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaid on öelnud, et Eesti eesmärk võiks olla kliimateadlike lahendustega muust maailmast sammu võrra ees käia.

Tippteadlane sel sügisel Eestis

Aktiivset metsandust kui ühte olulist lahendust tänasele kliima kriisile näevad erinevad teadlased üle maailma. Metsade uuendamise ja puidust toodete positiivset mõju Eesti kliimavöötmes toonitab näiteks rahvusvaheline kliimateadlaste raport IPCC.

Üks on metsade uuendamise positiivne mõju atmosfäärist süsiniku sidumisel. Kuid raportist selgub lisaks, et kui puidus sisalduv süsinik kantakse üle puidust valmistatud pikaajalistesse toodetesse, omab see tänastele keskkonnaprobleemidele positiivset mõju. Kui nende puidust toodetega asendatakse naftapõhiseid tooteid on kasu keskkonnale juba mitmekordne.

Sel sügisel Eestisse esinema tulev teadlane Peter Holmgren, Rahvusvaheliste Metsandusuuringute Keskuse endine juht, sõnas: “On oluline, et inimkonnal oleks selge visioon, kuhu jõuda. Meie eesmärk peaks olema heaoluühiskonna säilitamine fossiilkütusevabalt. Metsandus
koos metsatööstusega on selle lahenduse üks olulisi alustalasid.”

“Suurem puiduvajadus tähendab suurenenud ja stabiilset süsiniku sidumist metsades, leevendades kliimamuutusi veelgi. Mets ja atmosfäär on seotud tohutu rohelise süsiniku tsükliga. Puitu kasutades laename osa sellest tsüklilisest süsinikust, kasutame seda mõnda aega puidust toodetes ja bioenergia tootmiseks ning suuname seejärel süsiniku tagasi kasvavasse metsa. See ring on väga suur osa kliimakriisi lahendusest,” lisas ta.

Puittooted on olulised süsinikupangad

Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa leiab, et Eesti peaks riiklikult ja teaduspõhiselt pöörama tähelepanu sellele, kuidas suurendada Eesti metsade pindala, juurdekasvu ja süsiniku sidumist ning kuidas populariseerida puidust toodete kasutust.

“Metsaomanikud tajuvad üha paremini oma rolli ja vastutust kliimamuutuste leevendamisel, mida näitab ka aasta aastalt suurenev metsauuendus,” sõnas ta.

Puidust pikaajalised tooted on olulised süsinikupangad. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja tõi võrdluse, et kui betoonitööstus oleks riik, siis oleks selle süsinikujalajälg igal aastal sama suur kui Hiinal.
Samas puidust hooned vastupidiselt lukustavad, mitte ei eralda süsinikku.

“Väikese ja innovatiivse riigina võiksime teadlikult panustada roheinnovatsiooni ja olla maailmas selles vallas teerajajaks. Puiduga on tänapäeval võimalik asendada naftast kangaid, naftapõhiseid koostisosasid ravimi ja kosmeetikatööstuses. Peaksime riigi ja ühiskonnana tervikuna panustama selle valdkonna teadusarendusse ning jätkusuutlikesse lahendustesse, mis tagaksid terve ja elamisväärse elukeskkonna ka meie lastele ning lastelastele,” leidis Välja.