Raimo Jõgeva

EKÜL Tallinna ja Harjumaa büroo juhataja

Maksed tarnijatele tuleb tasuda, vastasel juhul ähvardab korteriühistut pankrot. Nii suur võlgnevus tõestab seda, et juhatus ei täida oma kohuseid võlgade sissenõudmisel. Üldkoosoleku otsusega saab ajutiselt kasutada korteriomanike poolt võlgnevuste katteks ka remondifondi.

VASTAB

Priidu Pärna

Tallinna notar

Korteriühistu on erinevate huvidega omanike kogu, mistõttu ei ole seal lihtne teha kõiki omanikke puudutavaid konsensuslikke otsuseid. Siiski ei tohi ühistus valitseda anarhia ja järgida tuleb korteriühistu- ja korteriomandiseadust.

Ühistu juhatus ei ole tähtsate otsustuste tegemise organ, vaid korteriomanike otsuseid elluviiv kogu. Remondirahasid maksavad omanikud remondifondi sihtotstarbeliselt maja korrashoiuks ja parendamiseks, mitte jooksvate võlgade katteks. Ammugi ei tohi ühistu eelarve ridu ümber tõsta juhatus, sest see pole juhatuse raha.

Korteriomanike üldkoosolek peab igal aastal kinnitama ühistus majandustegevuse aastakava (eelarve), kus peab olema kirjas elamu majandamise eeldatavad tulud ja kulud ning korteriühistu liikmete kohustused sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel (sissemaksed).

Juhatus peab ellu viima omanike kinnitatud aastakava ja eelarvet ning peab saama remondifondi teistsuguseks kasutamiseks üldkoosoleku aktsepti. Majakassast kellegi kohustuste tasumine osutatud kommunaalteenuste osas ei saa samas neid võlgu kustutada – ühistu peab need korteriomanikelt ikka sisse nõudma.

Korteriomandiseadus annab tõesti õiguse üldkoosolekul otsustada korteri, mille omanik on pikalt võlgu olnud, sundmüügi kasuks ja seda otsust peab veel ka tunnustama kohus. Juhatusel jällegi ei ole õigust kortereid müüa, küll saaks nad selle panna üldkoosoleku päevakorda või avaldada sel moel võlglastele survet. Üks korteriomanik ei peaks ühistu esimehe “hea südame pärast” teiste arvelt elama.