Millal on kergeusklike usupühad?
KOKSTI
Minu teadmised tõest
arvasin ükskord
et mul ei ole õigus
aga eksisin
NETI RENT&A. ITSKOK
Digiretsepti välja töötanud tarkvarafirmad lõpetasid äsja järjekordse projekti, milleks oli 2002. aastal Soomes digitaliseeritud, kuid nüüdseks moraalselt vananenud “Viimse reliikvia” kaasajastamine. Nagu mitme teise riikliku IT-hanke puhul, on ka selle filmi uus digiversioon täis üllatusi.
Filmi keskmes olnud klooster pole enam usuliselt kallutatud. Tallinna lähistel künka otsas asuva oikumeenilise basaari ümber on püstitatud neli minaretti ja stuupa, kus teenivad õlg õla kõrval dervišid, preestrid ja muezzinid. Rolan Bõkovi vend Johannese asemel tegutseb seal heasüdamlik mulla Ṣadra, keda mängib Omar Sharif.
Uuendatud film on ka sooliselt võrdõiguslik. Agnese asemel saab kloostris peksa Hans Risbieter, kes pärast väikest digitaalset töötlemist sealsamas ka nunnaks pühitsetakse.
Üks kuulsamaid filmi episoode järgib nüüdsest aga kõige paremaid euroopalikke tavasid. Siimu küsimusele “Mis meist saab?” vastab Gabriel, “Ei tea”. Lähenevad hobusevargad, kellest üks lausub naerdes: “Ma söön oma mütsi ära, kui üks neist pole naine.”
Pärast sööki seovad röövlid Gabrieli puu külge ning asuvad Siimu au ja väärikust teotama. Õnneks saabub sündmuskohale vapper vend Ursula, kes röövlibande minema kihutab ning Siimu ja Gabrieli vabaks laseb.
Mõeldud on ka toidukultuurile ja loomaõigustele. Iga filmisõber mäletab õõvasavat stseeni, kus Agnes ja Gabriel nälgiva koera silme ees rasvast lambakintsu järavad.
Uuendatud filmis närib pooltoorest lambakintsu koer, noorpaari laual on aga hautatud lõhefilee broccoli quiche’i ja mereandide frikasseega, Coteaux du Layon, Sélection de Grains Nobles, jäätis sooja marjakastmega ning Caffè macchiato.
Erinevalt algversioonist lõpeb uus “Viimne reliikvia” lootusrikkalt. Taamal suitseva hoone poole kihutab tosinkond Nõmme komando tuletõrjeautot, vaprad pritsimehed panevad tulele piiri veel enne, kui arhitektuurimälestiste registrisse kantud hinnaline ehitis suuremaid kahjustusi saab.
Kindlustus korvab kõik kahjud ning tõeks saavad filmi lõpukaadris kõlavad mulla prohvetlikud sõnad:” See ei ole lõpp. Kõik kestab edasi. Selle tulekahju pärast ei lõpe veel meie püha üritus.”
SERGEI KRAANA
“Naeri” filmifriitik
VILDE VAADE
Küll eelmise nädala lõpp läks kiirelt. Kõigepealt käisin Tallinnas Ühtse Eesti manipulatsiooniteatris, siis põrutasin Vilniusse vikerkaareparaadile (olin vabakuulajana aia taga) ja sealt edasi Moskvasse veel suuremale paraadile. Minu meelest neil üritustel miskit vahet ei olnud — üks hardcore kõik.
Tegelikult on mul proua president Tarjast kahju. Nagu Kadrioru uus pressineiu mulle kohvilaua taga sosistas, käis Tarja äsja siin selleks, et Kalev lõpuks ära osta.
Tarja tuli üle lahe siia, head mõtted peas, raha kuhjaga kaasas. Ta plaanis Kalevi kommid ja šokolaadid ja muud maiustused alles jätta, ainult Kalevi nimest oleks saanud Kalevala.
Kuid oh häda ja õnnetust, mis Tarjat ja meid kõiki tabas! Mingid norrakad said ette ja tegid Kommi-Oliveriga äri ära. Nii et meie kõige suurem sõber jäi hiljaks ja seepärast ta siit nii ruttu ära läkski.
No kas ei ole norrakad ja Oliver südametud, kui rikka Soome proua ilma jätsid? Kus seda häbiotsa enne nähtud? Igatahes on Eesti ja Soome suhted nüüd jäädavalt hukas — ei aita siin enam isegi samilotilad. Ei saa me eurot niipea, ei saa me kahe linna vahele tunnelit. Kõik on mokas!
Muide, nagu komminaised Jüris Kalevi tsehhis rääkisid, teevad nende tooted läbi brändimuutuse ja saavad uute omanike survel uued nimed: müügile tulevad Trolli šokolaadid ja Fjordi kommid.
Ma ei imesta üldse, et Eesti sõdurid “Kevadtormi” ajal Pärnu- ja Viljandimaa külapoodides magusaletis puhta vuugi tegid, nagu kirjutasid ajalehed. Sõid kohapeal, ostsid kaasa, sest mine tea, millal jälle saab, ja kas üldse saab.
Samas ei saa ma aru, kas kaitsevägi siis tõesti poistele süüa ei anna, et nad peavad poest lisa ostmas käima? Kindralleitnant Laaneots, andke meestele vähemalt hapukapsast (kartuli kõrvale ja hapukapsasupina) ja hernesuppi! Iga päev! Esiteks on siis meestel kõhud kindlapeale täis ja teiseks pole vaja sõjatehnikaga pauku tehagi (hoiab raskel ajal raha kokku). Mehed teevad ise kõhumürtsu nii et vähe ei ole.
Järgmise mürtsuni!
ANTON VILDE
mõdutundetu mõduekspert
Hiljaaegu lugesin “Suve”. Seal on koht, kus Toots koolivend Lesta juhatusel Taru Ülikooli biblioteeki külastab, et seitsmendat Moosese raamatut otsida, mis kuulu järgi lausa põranda külge kinni olla needitud. Raamatukoi Aleksander Timofejevitš juhatab sõpru lahkelt majapidi, kuid teatab, et kokku on üldse vaid viis Moosese raamatut olemas.
Ühe lukustatud ukse taga seistes teatab vanahärra: “Siin on nõndanimetatud keelatud kirjandus… Kahjuks ei tohi ma teid selles ruumis olevate raamatutega lähemalt tutvustada, aga et te siiski ei arvaks, otsekui varjaksin just siin seitsmendat Moosese raamatut, siis vaatame ka siia. Nagu näete, on siin kõik enamasti väikesed ja õhukesed raamatud, nõndanimetatud brošüürid, kuna paksemaid köiteid on vähe; põranda külge kinnitatud raamatuid pole aga kogunisti.”
Teadagi, et seal igasugu revolutsioonilist kirjandust hoiti. Uljanov ja kõik need teised, kes tol ajal usinasti isakese tsaari jalgealust õõnestasid. Ja lõpuks ka hakkama said.
Lugesin ja mõtlesin, et huvitav, kas meie rahvusraamatukogus ka sihuke salakamber olla võiks, kus riigivastast kirjandust hoitakse. Pole meil ju neid vastalisi ka õieti. Madisson ei ole minu teada mingite eriti õõnestavate teostega hakkama saanud. Klenski ka mitte. Nõnda et kahtlane.
Aga igatahes selle poolest oleme küll teistest ees, et meil oma keelatud kinofilm olemas on. See Kõusaare Kadri oma. Tsaariajal sihukest asja polnud.
LEMBIT REMMELGAS
Euroopa Keskpanga pressiesindaja: “Eurorahad on ohtlikud üksnes inimesele, kes neid sööb ja sedagi suurel hulgal ja iga päev. See aga võib üsna kulukaks minna. Tuleb süüa regulaarselt nii umbes 2500 rahatähte päevas.”
Eesti Päevaleht, 1. märts 2002
Kuidas oma raha turvaliselt kahekordistada? Murra see kokku ja pista taskusse.
FRANK HUBBARD
- Väekargaja kargas kõigest väest.
- Miilitsal olid mentaalsed häired.
- Meikija pani krõhva krohvi alla.
- Mõõganeelaja ravis kilpnääret.
- Laskesuusataja lasi võidu käest.
- Kiirkäijal oli samm sees.
- Veepallurid said kuivalt pähe.
- Poissmees sai pulmareisisaatjaks.
- Kunstikriitik arvustas kunstrindu.
- Vaimuhaiglas toimus märja hullusärgi konkurss.
- Kraanajuht peab aru saama, milles on konks.
ANDRES ÜLVISTE
