Energia salvestatakse pimedamaks ajaks vesinikku või selle ühenditesse (ammoniaaki, alkaanidesse) ja võetakse kasutusele kütuseelemendid, et vesinik taas elektriks muuta.

2035. aastaks on pooled sõidukitest elektrisõidukid, mis töötavad akudel või siis vesinikupõhistel kütuseelementidel. 2050. aastal on Eestis 500 000 akudel elektrisõidukit ja 100 000 kütuseelemendil sõidukit, mida tangitakse vesinikuga.

Linnades on arenenud teevõrgustik ning kasutatakse ulatuslikult elektrilist kergliikumist (rattad, rollerid jms).

Uued ehitatavad ja ka renoveeritavad hooned kasutavad elektri saamiseks kütuseelemente ning neid kasutatakse ka hoonete kütmiseks. Kütuseks on vesinik.

Energiavajadus kasvab ja seda suurel määral suvisel ajal, kui ennustatakse kuumalainete sagenemist. Õhukonditsioneeride käitamiseks vajalik elekter toodetakse enamjaolt kohapeal, sh päikesest, puudujääv energia saadakse võrgust või vesinikku elektriks muundades.

Toidu tootmine kolib põldudelt linnadesse ja linnade lähedale, kus on piisavalt nii energiat kui ka toidu tarbijaid.

Toitu hakatakse kasvatama vertikaalsetes LED-valgustatud kasvuhoonetes ning mitmesugustes reaktorites. Põllud taasmetsastatakse ja seda ennekõike liigirikkuse taastamiseks.

Tänapäevased taastuvkütused (puidugraanulid, biokütused jms) leiavad tee tehnoloogiaajaloo prügikasti, sest nende masskasutus hävitab liigirikkust. Metsas või selle lähedal oleva vana maja saab ikka kuivanud puudega köetud, aga see pole ka suurenergeetika.