Baltic Restaurants Estonia AS müügi- ja turundusjuhi Tiiu Endriksoni sõnul on tubli töö teinud kindlasti koolikokad, kes on vähendanud menüüs kalasuppide osakaalu ning valmistavad selle asemel lastele meelepärast ahjukala ja teisi naturaalseid kalapraade.

„Oluline on laste soove arvestada, pisut kavalust vallata ja näpu otsaga kannatust sinna lisada – nii on võimalik iga laps kalausku pöörata,“ sõnas Endrikson ning jagas nippe, millega ka koduköögis lastes kalaarmastust tekitada.

Alusta varakult ja lihtsate maitsetega

Varases lapseeas tundma õpitud maitseid eelistavad inimesed ka täiskasvanuna. Kalasse umbusklikult suhtuvad lapsed tuleb esiti harjutada grillitud, pannil praetud või ahjus küpsetatud ja soolaga maitsestatud kalaga. Mida tuttavamaks saab maitse, seda enam saab asuda eksperimenteerima erinevate vürtsisegude, maitseainete ja kastmetega.

Kutsu laps köögikunstiga tutvuma

Lastele meeldib täiskasvanuid aidata ja pole midagi toredamat, kui ühiselt õhtusööki valmistada ning lapsevanemana oma teadmiseid edasi anda. Ühtlasi söövad lapsed ka seda toitu parema meelega, mille valmistamisel nad kaasa on aidanud.

Vaata ette – peened luud!

Lastele ei meeldi näppudega suus ja toidus kaevata, seepärast peab kala olema enne valmistamist luudest puhtaks tehtud. Lisaks on toidus hiilivad teravad luud ka kiiresti söövale ja samal ajal lobisevale lapsele ohtlikud.

Peida ja maitsesta

Kui lapsele meeldivad kotletid, siis proovi ühel õhtul liha asendada kalaga nii, et toidu uus koostisosa ei saaks liigset tähelepanu. Samuti sööb laps suurema tõenäosusega toitu, mis on tema pikaaegne lemmik – nii saab kartulipudru alla peita lõhekastme, spagetiroas asendada lihapallid kalapallidega ning lisada kala erinevatesse lemmikkastmetesse. „Pere väiksematele, kes ei söö kala selle erilise maitse pärast, tasub meki peitmiseks lisada mett või mõnda muud naturaalset maitset,“ soovitas Daily esindaja.

Küsi lapse eelistusi

Mõni laps armastab juustust, teine krõbedat või õrnalt vürtsist ning kolmas hoopis kergelt grillitud liha ja kala. Küsi, millised on sinu lapse eelistused, sest tema soovidele vastu tulles võid kindel olla, et varsti õpib pesamuna kalatoite hindama.

Korralda kalapidu

Üks väga kaval nipp on ümbritseda kala mitte eelistav laps tema kala armastavate sõpradega ja serveerida peamiselt kalaroogasid. „Lapsed jumaldavad kopeerimist ja võib juhtuda, et ettevaatlikult kalale lähenevast lapsest saab pärast korda või paari suur kalasõber,“ tõdes Endrikson.

Serveeri mänglevalt

Laste puhul võib ainuüksi toidu välimus otsustada selle meeldimise. Seepärast on eriti oluline läheneda kokakunstile loovalt ja näha värvilistes köögiviljades võimalust taldrikule maja või paadi „joonistamiseks“, kus kalatükk saab olla osa vaatemängust. Väikelastele, kes armastavad kätega süüa, võib valmistada kalapalasid, mida on lihtne kastmesse kasta ja tervelt suhu pista.
Toiduga võib vahel ka mängida
Rimi toitumisnõustaja Katri Merisalu soovitab lastevanematel õpetada lapsi juba varakult tundma ja hindama erinevaid puu- ja köögivilju, mida on kõige lihtsam teha läbi mängu.


„On teada, et võrreldes teiste Euroopa riikidega söövad Eesti lapsed kõige vähem puu- ja köögivilju,“ sõnas Merisalu.


„Lapse organism areneb kiiresti, selle pärast on lapsele väga vajalik kõrge väärtusega toit. Puu- ja köögiviljad on rikkad erinevate vitamiinide, mineraalide ning kiudainete poolest – need kõik on hea tervise ja arengu jaoks väga vajalikud ained. Puu- ja köögiviljade söömine iga päev aitab lastel näiteks ennetada ülekaalu, tugevdada immuunsussüsteemi, parandada seedimist ning hoida tasakaalus ka vaimset tervist. Selleks, et saada puu- ja köögiviljades leiduvatest toitainetest maksimaalselt kasu, tuleb süüa võimalikult palju erinevat värvi vilju. Päevas peab tarbima kindlasti rohkem kui viis 100grammist portsjonit puu- ja köögivilja.“


Katri Merisalu soovitab lastevanematel tutvustada lapsele puu- ja köögivilju läbi mängu: erinevad värvid, kujud, maitsed – see kõik on lapse jaoks uus ja põnev maailm.


„Miks mitte õpetada lapsele näiteks värve puu- ja köögiviljade abil ning ühendada praktiline tegevus kasulikuga. Öeldakse küll, et toiduga ei mängita, aga mina soovitan just vastupidist. Mida varem laps harjub tervislike maitsetega, seda suurema tõenäosusega on puu- ja köögiviljad tema menüüs ka täiskasvanueas. Pea meeles, et suurimaks eeskujuks lapsele oled sina, lapsevanem!“