Normist enam arseeni leiti Tartumaa puurkaevude veest juhuslikult, selle sinna sattumise asjaolusid uuritakse

Terviseamet on Eestis pikka aega ühisveevärgi joogivee kvaliteeti jälginud, kuid hiljuti Peipsiääre vallas kolmes puurkaevus avastatud normist kõrgem arseeni tase tuli kõigile asjaosalistele üllatusena.

Mõned kuud tagasi laskis Kauda külas asuvate puhkemajade juht Tarmo puurkaevust võtta rutiinse proovi, mille tulemus rabas nii teda kui ümbruskonna elanikke ja ametnikke.

Proovi järgi on vee arseenisisaldus 25 µg/l, mis ületab 15 µg/l võrra lubatud piirnormi. Seejärel võttis keskkonnainspektsioon terviseameti soovil proovi ka kahest lähedalasuvast Ätte ja Undi küla puurkaevust. Mõlema proovi analüüsid näitasid lubatust kõrgemat arseenitaset, kirjutab Õhtuleht.

Terviseameti selgituse kohaselt jälgivad nad pidevalt veevärke, mille joogiveega varustamine on osa ettevõtja majandustegevusest või avalik-õiguslikust tegevusest (nt koolid, lasteaiad, hooldekodud, toiduainetetööstused). „Nendes on arseeni tase olnud normi piires,” teatab terviseameti meedianõunik Eike Kingsepp.

Näiteks samas piirkonnas olevast Alatskivi ühisveevärgist võeti 2018 aastal joogiveeproov, mille näitaja arseenile oli alla 0,1 mikrogrammi/liitris. Vara ühisveevärgikaevust 2012 võetud proov arseenile oli 1,1 mikrogrammi/liitris (edaspidi µg/l).

Keskkonnainspektsiooni Tartumaa büroo juhataja Tanel Türna sõnul on suure tõenäosusega tegemist arseeni kõrgenenud loodusliku fooniga kesk-devoni veehaardes ehk 60-80 sügavusel.

Terviseamet selgitab, et arseen on laialdaselt jaotunud maakera koores ja leitav põhjavee varudes. Naturaalsed arseenisoolad on olemas kõigis vetes, kuid tavaliselt väga väikeses koguses. Lisaks leidub neid ka õhus ning toidus.

Täna hommikul kohtusid Peipsiääre ja Tartu valla, keskkonnainspektsiooni ja terviseameti esindajad ning ühiselt otsustati, et koostöös tuleb selgitada välja, kas tegemist on reostusega või loodusliku päritolu arseeniga. Kuna tegemist on valdavalt erakaevudega, lasub oluline osa tööst valdade õlul, kes peavad alustama kohalike elanike teavitamisega.

Tanel Türna sõnul kontrollitakse pisteliselt ka sealse piirkonna salvkaevusid.

MIDA JOOGIVEES SISALDUV ARSEEN INIMESE TERVISELE TEEB?

Akuutne mürgistus võib tekkida kaevuvee joomisel, mille arseenisisaldus jääb vahemikku 1200- 21000 µg/l. Sellega võib kaasneda kõhuvalu, oksendamine, kõhulahtisus, lihasvalud ja nõrkus ning naha punetus.

 

Pikaajaline inimese kokkupuude arseenisisaldusega 50 – 100 µg/l suurendab kopsu-, põie, neeruvähki ja kardiovaskulaarsete haigustesse haigestumise riski, samuti on suurem tõenäosus spetsiifiliste naha kahjustuste ja diabeedi tekkeks.

 

Juhul, kui arseeni sisaldus joogivees on kõrgenenud (üle 10 μg/l), kuid alla 50 μg/l, võib negatiivne tervisemõju siiski avalduda, kuid neid juhtumeid esineb harvem ja neid on raskem epidemioloogiliselt arseeni mõjuga seostada.

 

Uuritud proovides arseeni kontsentratsioon on 25-26 µg/l mis on ligikaudu 2,5 korda soovitud normist kõrgem, kuid jääb alla 50 μg/l. Mida kõrgem on arseeni sisaldus joogivees ja sellega kokkupuute kestus, seda suurem on terviserisk. Eriti oluline on vähendada arseeni sisaldust joogivees, mida tarbivad lapsed või rasedad. Lapsed on kõrgendatud riskigrupis, kuna nad tarbivad suurema koguse vett oma kehakaalu ühiku kohta. Rasedatel võib tarbitud arseen imenduda rinnapiima ja platsentasse, mis omakorda mõjutab loodet.

 

Sellest tulenevalt ning ettevaatusprintsiibist lähtuvalt ei ole joogivett, mille arseenisisaldus ületab 10 μg/l, soovitav tarbida joomiseks ja toidu valmistamiseks.

Allikas: terviseamet