Foto: Stevie Smith (Flickr.com)

Norras Teravmägedel pesitsevate ning Taanis, Belgias ja Hollandis talvitavate lühinokk-hanede (Anser brachyrhynchus) arvukus on viimastel kümnenditel Taanis ja Norras toimunud intensiivse sügisese hanejahi tulemusel küll langenud, kuid on jätkuvalt suurem põllumeeste taluvuspiirist – 2016. aastal loendati 74 000 lühinokk-hane, mis on viiendik rohkem kahjude vähendamiseks soovituslikust 60 000-st. Norra põllud asuvad lühinokk-hanede rändetee keskel ja on hanedele sobilikud peatuskohad.

Kogutud andmed näitasid, et sõltuvalt aastast ja heinamaast varieerus kahjude määr oluliselt. Katsealadelt lühinokk-hanede väljaheiteid loendades – meetod, mida kasutatakse hanekahjustuste hindamiseks – selgus, et võrguga eraldatud aladel oli hanerohketel põldudel kahjustusi 75–78% vähem ja esimene niide 31% suurem, kuid samas ei mõjutanud kahjustused sama ala teise niite saagikust. Väheste hanekahjustustega põldudel puudusid võrguga eraldatud aladel hanekahjustused aga sootuks.

Tulemused näitasid ka, et teatud piirkonnad on hanedele meelepärasemad ning seetõttu kannavad mõned põllumehed teistest oluliselt suuremaid kahjusid. Seda arvesse võttes oleks võimalik rakendada senisest tõhusamaid toetusmeetmeid – Norra põllumehed ei ole praeguste toetusmeetmetega sugugi rahul –, kuid meetmete rakendamise teeb keerukaks kahjustuste erinevus aastate ja heinamaade vahel. Küll aga pakuvad uuringu autorid kahjustuste vähendamise meetmena välja kõrrepõldude kevadkünniga viivitamise, sest sellised alad on hanedele atraktiivsed ja võivad hanesid tärkavalt heinamaalt eemale meelitada.