Foto: Karli Saul

Analüüsi järelduste põhjal on Eesti innovatsioonisüsteemil mitu tugevat külge, milleks on soodne ärikeskkond, innovatsiooni ja majanduskasvu eesmärke ühendav valitsuse strateegia koos aruka spetsialiseerumise ja suure kasvupotentsiaaliga valdkondadele suunatud investeeringutega.

Analüüs toob esile ka suhteliselt tugeva riikliku teadussüsteemi koos suurte teadus- ja arendustegevusele tehtavate avaliku sektori kulutuste ja suurepäraste tulemustega rahvusvahelises koostöös. Samuti märgitakse ära elanikkonna, eriti loodusteadustes häid tulemusi saavutanud noorte hea oskusbaas ning ühiskonna positiivne suhtumine teadusesse ja tehnoloogiasse.

Puudused on tingitud eeskätt vähesest teadus- ja arendustegevusest ning innovatsioonist ettevõtetes, mis on osaliselt seotud Eesti ettevõtete suhtelise väiksusega. Eesti kõige uuenduslikumad ettevõtted on välismaiste äriühingute tütarettevõtted ja väliskapitalil põhinevad ettevõtted.

„Mul on hea meel, et OECD otsustas analüüsi koostada just Eesti kohta, et meie vastu tuntakse huvi,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „OECDs otsustavad liikmesriigid ühiselt, millised teemad ja riigid tööprogrammi võtta – see näitab, et oleme oma arenemisvõime ja innovatsioonile suunatud mõtteviisiga suurriikidele silma jäänud.“

Tamm lisas, et OECD märkused töötatakse kindlasti läbi ning otsitakse võimalusi asjakohaste soovituste järgimiseks „Näiteks nõustun, et inimeste maapiirkondadesse meelitamiseks ning nende seal hoidmiseks tuleks muu hulgas parandada taristuühendust ja kohalikke teenuseid, samuti teavitada tööhõive võimalustest ning soodustada ümberasumist."

Raporti kokkuvõttes märgitakse, et Eesti põllumajandusliku innovatsiooni süsteem peab muutuma kaasavamaks ja paremini reageerivaks, et aidata kaasa edasisele kestlikule tootlikkuse kasvule. Eesti inimeste hea haridustase on viljakas pinnas uuendustele ja majanduskasvule.