Perenaist ei rõõmustanud ka see, et loomakesed olid lillepeenardesse sügavaid auke kaevanud ja sinna väljaheitekuhjad põhja jätnud.

„Soovitati muru tärpentiniga üle pihustada, nüüd siis võtsime selle ette,“ rääkis naine. Palju lootust aga loomade tundjad ei ole andnud — mäger olla üsna juhm ja sealjuures sihikindel loom, keda on raske minema peletada.

Kui mujal Saaremaal võtavad neid hundid, siis Ida-Saaremaal võsavillemeid pole, kuid mäkrasid jagub. Ka kahjustatud taluõue lähedal on loetud kokku kolm mägralinnakut.
„Vaatasin, et ka vähemalt üks suvilaõu on täiesti segi, aga neid inimesi pole kohal ning eks nad avastavad ükskord hiljem, mis siin tehtud on,“ sõnas mäkrade pahategudest häiritud saarlane.
Jahimeestega rääkimine pole eriti tulemust andnud, sest mäkrasid ei viitsi keegi varitsema minna. Pere lubas oma kandi jahisektsioonile veel peale käia, sest paremat nõu pole.

Mäger on kuulutatud jooksva aasta loomaks ning tema kohta saab rohkem lugeda veebilehelt looduskalender.ee.
Samast saab teada, et Saaremaale on mäger kunagi inimese poolt sisse viidud ning nende arvukus on seal väga kõrge ja kahjustusi palju. Teistel Eesti saartel mäkrasid ei ela — talvel, kui nad saaksid sinna üle jää minna, mägrad magavad.

Seda, kuidas oma aiamaast aasta looma eemal hoida, leht ei õpeta. Kel sellega kogemusi, on teretulnud neid jagama loo kommentaariumis.