Osa gümnaasiume annab alla
Nissi vallas toimus hiljuti peaaegu saja osalejaga avalik koosolek, teemaks Turba gümnaasiumi jätkusuutlikkus.
Kokkuvõte koosoleku protokollist: muret on Turba kooliga seoses rohkem kui rõõmu.
Nii õpilaste arv kui ka elanike arv väheneb. Turba kooli tulevad need õpilased, kellel õppimine ei ole peamine või kes ei ole nii võimekad. Võimekamad aga lahkuvad. Minema on hakanud isegi põhikooli lapsed.
“Ja ükski Nissi põhikooli lõpetaja ei jätka oma õpinguid Turbas,” tõdes Nissi vallavanem Peedo Kessel.
Ka korvpall ei aidanud
Õpilaste Turbasse meelitamiseks avatud korvpalliklass suurendas kaheks aastaks õpilaste arvu märgatavalt, kuid kulud olid suuremad kui tulud. “Ning minu meelest mõjus see halvasti ka õppeedukusele,” nentis
Kessel.
Teiseks avati õhtukool, aga sellest saadav tulu ei kata isegi õpetajate palkasid.
Paaril viimasel aastal on juba ka sama valla Nissi põhikooli rahasid Turba gümnaasiumi tarvis kasutatud.
Pole teada, kuivõrd parandaks asja õpilaskodu, aga praegu ei ole ka vallal raha selle kordategemiseks, isegi mitte laenu võttes.
Samas liigub üsna tõsine jutt selle kohta, et riik alla 75 õpilasega gümnaasiumiosa ei rahasta, Turbas on gümnasiste aga 27 (7+8+12). Tõsi, pole teada, millal riigi tasandil selge otsus tehakse.
Koosolekusaalist kostus ka hääli gümnaasiumi säilitamise kasuks, seda enam et lähikonnas neid polegi. Kui aga kool hääbub, “pole Turba varsti parem kui Lehetu, kus suured kortermajad seisavad mahajäetuna”.
Rõhuti ka, et kui õpilased käivad kaugel koolis, pole aega huviringide jaoks ning et kõigil ei ole võimalik oma laps Tallinnasse gümnaasiumi saata.
Samas tõdes Turba gümnaasiumi direktor Regina Multram, et praegu on õpilasi klassides nii vähe, et sotsiaalsest keskkonnast jääb puudu. Koolil ei ole ka võimalik tagada kolme õppesuunda ega nõutavaid valikaineid.
Otsuse gümnaasiumi tuleviku kohta teeb Nissi vallavolikogu 28. veebruaril.
Häälestus otsuseks on järgmine. Hääl saalist: “Mida positiivset vallavanem ütleks gümnaasiumi poolt?” – “Kahjuks ma ei usu, et gümnaasium ellu jääb,” vastas vallavanem Peedo Kessel.
Vaikne ja valutu surm
Mitmed väiksema gümnasistide arvuga koolid on oma otsuse juba teinud.
Tuglase-nimeline Ahja keskkool Põlvamaal on jõudnud aega, kus kevadel lõpetab viimane lend, seitse noort inimest. Siis tuleb Tuglasel jätkata põhikoolile nime andjana.
Rannu keskkool Tartumaal jättis sügisel vastu võtmata 10. klassi. Sama lugu on Puurmani gümnaasiumiga Jõgevamaal.
Väga vaikselt on aga otsa saanud Aseri keskkooli eestikeelne osa. Ühel hetkel olid nii 10., 11. kui ka 12.a klassi õpilaste arvu kohal lihtsalt kriipsud.
Audru vallavolikogu on teinud otsuse korraldada Audru keskkool ümber Audru põhikooliks 2013./2014. õppeaastaks. Gümnaasiumiastme tegevus lõpetatakse järk-järgult.
Mitmes kohas on otsused veel tegemata. Nii leiab Häädemeeste vallavanem Urmas Aava, et tormata pole mõtet. Gümnaasiumiosas õpib 46 last.
Ka Toilas (39 õpilast) otsust veel pole. Pigem jätkama ollakse valmis Võnnus (43), koos lähevad ilmselt edasi Haljala ja Kunda gümnaasiumid. Haridusministeeriumi seisukohta oodatakse Juurus.
Samas on neid väikesi, kes on otsustanud viimse veretilgani vastu panna. Varstu kandis antakse keskkoolis haridust nõnda kaua, “kui on vähegi soovijaid ja vald jõuab seda kõike rahastada”.
13. detsembril arutati Iisaku gümnaasiumi tulevikku. Lapsevanemad ja õpetajad jõudsid seisukohale, et praegu ja lähitulevikus on Iisaku gümnaasiumis loodud laste jaoks parimad võimalused hea keskhariduse omandamiseks.
Plussid on järgmised: kodulähedus, turvalisus, huvihariduse mitmekülgsus, õpilaskodu, renoveeritud ja kompleksne koolihoone, kogenud ja kvalifitseeritud pedagoogid.
Iisaku vallavalitsuse analüüsist järeldub, et märkimisväärne majanduslik efekt gümnaasiumiastme sulgemiseks puudub.
Vallale on optimaalseim gümnaasiumiosa säilitada ka juhul, kui seal õpib 30 õpilast ja teiste omavalitsuste koolides ei õpi ükski Iisaku valla laps.
Iisaku volikogu võttis nende väidete põhjal 26. jaanuaril väga jõulise seisukoha.
“Tuginedes erinevatele analüüsidele ja aruteludele leiab Iisaku vallavolikogu, et on otstarbekas ja vajalik jätkata Iisaku Gümnaasiumi tegevust gümnaasiumiosaga,” kõlab see.
Viimane väide seisukoha tõestuseks toodud kaheksast kõlab eriti isamaaliselt: “Ida-Virumaa maapiirkonnas ning Eesti äärealal on gümnaasium kogukonna hoidja ja säilitaja, aga ka maaelu ja eestluse hoidja.”
Põlvamaal selge suund
Mõnel pool ollakse jõutud aga otsuseni n-ö maakonna tasandil. Põlva maakonnas on eesmärgiks “vähemalt kahest koolist koosneva gümnaasiumivõrgu” väljaarendamine.
Jutt on maakonnagümnaasiumist Põlvas ja piirkonnagümnaasiumist Räpinas.
“Täit selgust siiski veel pole,” tõdeb Räpina ühisgümnaasiumi direktor Rein Raadla.
Lõplikku tõde oodates tehakse usinalt tööd nii enda naaberkoolidele tutvustamisel kui transpordi parandamisel.
Kolm õppesuunda (reaal-, humanitaar- ja spordi-) on koolil olemas, kaks paralleelklassi ning tunduvalt üle saja õpilase samuti.
