Outbacki juubelikingitus
„Subaru on ikka Subaru!“ mõtlesin siis, kui tihedasti augustatud metsavahetee uue Subaru Outbacki rataste all tümises. Mitte et asi oleks prooviautos ja sellest johtuvas ükskõiksuses, Subaruga saab lihtsalt teisiti sõita kui tavaliselt. Ta jätab mulje enesekindlusest, aga mitte esiletükkimisest. Käitub konkreetselt ja usaldusväärselt.
Konkreetsuse osas pean siiski märkima, et rool on käes ikka küllalt „lahtine“. Teed teravama nõksaku ning auto on kuulekalt valmis just selles suunas sööstma. Muidugi aitab see sõitu suure auto puhul palju täpsemaks muuta, aga siiski.
Hirmu nn variaatorkasti ees suudab uus Subaru Outback samuti summutada. Annad gaasi ja läheb. Annad veel gaasi ja läheb veel. Piisavalt kiiresti, piisavalt kindlalt. Mootorid, 2,5-liitrine bensiin ning kaheliitrine turbodiisel, on parajalt krapsakad. Ning et sul endal tekiks tunne veelgi krapsakamaks minekust, vahetab auto käike. See tähendab, tekitab mulje, et käigud vahetuvad, et sa kiirendad, oled olukorra peremees.
Olukorra peremees oled sa ka juba seetõttu, et Outback on suur, piisavalt kõrge, jättes juba eemalt mulje indiviidist, kellega ei norita. Ei, temas pole agressiivsust, ta on pigem meelekindel: oskab, suudab, teab.
Kiirust tajub roolis olles pigem halvasti: kui lubatud kilomeetrid tunnis juba sees, jääb mulje, nagu võiks sa auto kõrval lonkida või vähemalt jalgrattaga sõita. Tabasin end vahel piirkiiruse tahtmatult ületamistelt, aga vabandan siinkohal ning püüan teinekord enam niiviisi mitte teha.
Juhti on lisaks tema enda silmadele abistama pandud veel kaks. Need on sätitud salongipeegli vasakule ja paremale käele ning nende ülesanne on juhile märku anda pidurdamisvajadusest, sättida püsikiirust vastavalt ees liikuja tempole, hoiatada oma rajalt väljumise eest ning anda märku, et teised on peale peatumist juba veerema hakanud.
Ruumi on autos küll ja tõesti ka veel. Pakiruum on asjalik, selle põhja all on süvend, millesse võib panna „silma-alt-ära“ käekoti kõrvale ka tõsisema poekoti. Tagumise istme seljatoe kaldenurk on muudetav, mis laseb pikemaid sõite vägagi kenasti taluda.
Muidugi on proovisõiduautodel enamasti üks suur puudus; välja on püütud panna see kõige parem. Nii võibki juhtuda, et proovid üht, saad hoopis teise. Subaru Outbacki puhul väga suurt tagasilangust olla ei tohiks, varustuse standard Base on aetud küllalt kõrgeks.
Subaru tegijad ise rõhutavad seda autot esitledes ka ajalugu: 20 aastat tagasi sündis pereautost Legacy kõrgendatud kliirensiga neliveoline universaalkerega Outback, millist tüüpi tänapäeval nimetatakse krossoveriks.
Mis see lõbu ka maksab? „Hind alates 29 500-st!“ hüüab reklaam. Aga ka täiesti uus mudel, eelmise viie aasta loogiline jätk. Veidi suurem, hoopis kaasaegsem, aga ikka maastikukindel. Ning head edasiminekut arvestades viisaka kütusekuluga. Kergejalgne viib diiselmootoriga auto kuue liitriga saja kilomeetri kaugusele.
