Nende asemele pidid tulema vabatahtlike komandod, mille loomist päästeamet lubas igati toetada. Paraku on lugu vabatahtlikega mitmel pool enamgi kui nukker.

“Tänaseks ei ole õnnestunud veel ühtegi vabatahtlikku värvata, kohalik rahvas on solvunud, et päästeamet ja riik meiega nii käituvad,” tunnistab Valgamaa Puka vallavanem Heikki Kadaja.

Kadaja sõnul tunnevad nad end teise sordi inimestena, kel nagu polekski õigust hea ja operatiivse päästeabi järele. Nad on täis protestivaimu – miks peavad nad riigi tegemata tööd tegema.

Samas on vallavalitsus alustanud vabatahtlike otsinguid. “Me vähemalt üritame. Kui me ei üritaks, tähendaks, et jätaks iseennast hätta,” ei ole Kadaja lootust matnud.

Leisi veel võitleb

40 päeva pärast, mil kutselised päästjad ukse lukku panevad, pole vabatahtlike leidmises ja tööle asumises kindlust ka Jõgevamaal Palamusel.

Vallavanem Urmas Asteli kinnitusel kavatsevad nad lähiajal kohalike meeste hulgas uuringu teha, et teada saada, kui palju oleks huvilisi.

Vestlused võimalike vabatahtlikega ei ole hõiskama pannud. Mehi pole väikesest kohast võtta. Kes vähegi sobiks ja tahaks, on enamasti tööga hõivatud.

“Teeme, mis oskame, aga ma ei ole kuigi optimistlik,” tunnistab Astel.

Leisis ollakse aga veel optimistid: et komando sulgemise plaan tagasi võetakse.

“Pöördusime siseministeeriumi õigusliku järelevalve tegemiseks, kas sulgemisotsus oli ikka põhjendatud, kuna ei tagata enam seaduses ette nähtud turvalisust meie rahvale,” põrutab vallavanem Ludvik Mõtlep.

Niikaua kui vastust saadud ei ole, ei kavatseta ka priitahtlike otsingutele aega kulutada. “Kui aga selgus on majas ja ikkagi pääsu ei ole, siis ilmselt teeme priitahtlike seltsi ära,” lubab Mõtlep.

Hiiu saarel Emmastes aga on jõutud vabatahtlike värbamisega niikaugele, et täna peaks registreeritama MTÜ Emmaste Päästekeskus.

“Tuumik, kellele saab toetuda, on olemas ja loodame vabatahtlikke edaspidi juurdegi leida,” selgitab Emmaste vallavanem Tiit Peedu.

Vabatahtlike seas on ka neid, kes praegu suletavas komandos veel tööl. Hea, sest päästeauto rooli ei tohigi istuda see, kel vastavat koolitust pole.

Emmastes teeb priitahtlike stardi lihtsamaks seegi, et hoone, kus kutseline komando pesitseb, on niigi valla oma. Tuletõrjeautogi on valla vara, seni päästeametile välja renditud.

Küll on vald arvestanud kulude kasvuga, kuna päästeametilt saadav toetus kõiki kulutusi ei kata.

Koos on kergem

Võnnu komando sulgemise järel otsustasid sealsele vallale appi tulla ümbruskonna teised omavalitsused. Valmidust ühiselt panustada näitasid Võnnu kõrval Meeksi, Haaslava ja Mäksa Tartumaalt ning Ahja ja Mooste Põlvamaalt.

“Üleskutsele vabatahtlikuks tulla on vastanud seitse meest ja neid tuleb iga päevaga juurde,” rõõmustas valdade koostööd juhtiv Võnnu vallavanem Tõnu Muru.

Muru sõnul loodavad nad kuue valla peale saada nii palju priitahtlikke kokku, et nende valveid ei oleks üle korra või paari kuus ja see ei oleks meestele liiga koormav muude tööde kõrval.

Mehed oleksid kas koduvalves ja jõuaks 15 minuti jooksul reageerida või viibiksid praeguses depoohoones, kust saaksid kohe välja sõita.

Päästeamet on lubanud ka tehnikat, hoone ise on valla oma. Veel on päästeamet lubanud 5000 eurot lisatoetust tänavu alustavate priitahtlike seltsidele.

Haaslava vallavanem Priit Lomp usub, et kuue valla koos pingutamisest tõuseb tulu neile kõigile. Ja ettevõtjailgi ei oleks kahju, kui ühel päeval kuus oleks töötaja ära, sest turvatundest on võit suurem.

Lomp ise on üks neist, kes priitahtlikuks hakkab. Tema äi töötab elukutselise päästjana, ka talle endale pole see huvi poisist saati võõras.

“Pole mõtet teisi üles kutsuma tulla, kui ise kõrvale jään. Pigem on õigem ise eeskuju näidata,” tõdeb ta.

Tühikut ei tohi lubada

Põlvamaa Kanepi vallavanem Aivar Luts kinnitab, et temalgi on naabervaldade juhtidega juttu olnud koos komando käivitada. Niikaugele kui Võnnus pole nad siiski veel jõudnud. Mingil kujul loodetakse Kanepiski 16. mail vabatahtlikega alustada. Et turvalisuses vaakumit ei tekiks.

“Olen meestega rääkinud, kindlasti leiame ka Kanepi kandist noori asjast huvitunuid,” usub Luts.

Päästeameti poolt on lubatud lisaks 5000 euro suurusele starditoetusele ka senine depoohoone 50 aastaks tasuta kasutamiseks anda ja päevinäinud auto samuti.

Tartumaa Puhja vallavanem Peeter Sibul on seda meelt, et ka neil 16. maist tühikut ei teki. Vabatahtlikud võtavad depoohoone koos masinaga, mis päästeametilt lubatud, üle. Aprillis kutsutakse kokku huvilised, loodetavasti leidub vajalik hulk mehi, keda koolitustele saata.

Lääne-Virumaa Vihula vallavanema Raivo Uukkivi sõnul on suletavast Võsu komandost paar meest lubanud ka vabatahtlikuna jätkata. Samas on mure, et senised kutselised päästjad lähevad kaugemale tööle ja saavad vaid vabal ajal end pakkuda.

Sakus ollakse mäel

Kõige kaugemale üheksast suletava komando piirkondadest on vabatahtlike pritsimeeste kaasamisega jõutud Harjumaal Sakus.

“Asusime toimetama juba enne, kui sulgemisotsus tuli,” räägib Saku vallavanem Kuno Rooba.

Rooba kinnitusel ei töötanud Saku komando klassikalisena juba vähemalt 2005. aastast, kuna oli alamehitatud. Nii võeti 2010. aastal ette priitahtlike seltsi loomine, kus nüüdseks on poolsada liiget. Osa neist on läbinud vajalikud koolitusedki.

“Juba aprillis jõuame niikaugele, et neil on väljasõiduvalmidus olemas,” rõõmustab ta.

Päästeametiga on kokku lepitud, et saadakse paar päästeautot, mis sest et päevinäinut. Vald on esitanud ka taotluse hoone, kus kutseline komando praegu töötab, munitsipaliseerimiseks.

“Vallale läheb riigi komando ärakukkumine kalliks maksma. Oleme arvestanud, et kulud priitahtlike seltsile on üks euro elaniku kohta aastas,” märgib Rooba.

Kuna Saku vallas elab üle 9000 elaniku, siis valla rahakotist neelab see aastas järelikult ka üle 9000 euro.



Riigi toetus vabatahtlikele päästjatele

- Vabatahtlike päästjate rahastus päästeameti eelarvest kasvas tänavu enam kui kolmandiku – 300 385 eurolt 405 472 eurole.

- Riiklike päästekomandode autopark on näiteks paakautode osas vananemas ja tehnika üleandmine vabatahtlikele sõltub lähiaastatel sellest, kuivõrd saab amet uut tehnikat soetada.

- Tänavu on kavas katta poolte vabatahtlike päästjate kaitseriietuse vajadus, päästeamet annab üle 400 komplekti kaitseriietust.

- Vabatahtlikud saavad tule- ja veeohutuse ennetamise koolitust.

- Siseministeerium on eraldanud päästeametile lisatoetuse alustavate priitahtlike seltside toetamiseks – 5000 eurot alustava seltsi kohta, kokku 50 000 eurot.

Allikas: päästeamet