Paldiski 300. juubelipidu | Vallavanem: Paldiski ei ole enam väike nukker linnake, vaid tulevikulinn
Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat on Paldiski juubeli eellõhtul positiivses ootusärevuses. Pidustustele tuleb palju külalisi, nende hulgas Eesti Vabariigi peaminister ja väliskülalised.
“Eesti Vabariik tähistas selle aasta veebruaris oma sajandat sünnipäeva, see on terve aasta kestev pidu kõigile. Paldiski linn saab 300. aastaseks, see on kolm korda uhkem ja väärikam tunne,” ütleb Jaanus Saat. ”Mida kõike on see linn 300 aasta jookul läbi elanud.”
Paldiski 300 projektijuht Käti Teär-Riisaar jagab vallavanema mõtet, et sellel aastal on Paldiski sünnipäeva tähistamine väga eriline. See ei ole ainult nii uhkete juubelinumbrite tõttu, oma osa mängib ka tõik, et 300. sünnipäeva tähistamine toimub uues haldusüksuses, nimelt Lääne-Harju vallas – siia kuuluvad nüüd Paldiski kõrval ka Keila, Padise ja Vasalemma vallad. Pidustustele on kaasatud esinejad üle terve valla, Teär-Riisaar toob juubeliürituse märksõnadena välja ühishingamine ja kokkuhoidmine.
Vallavanema Jaanus Saadi suureks sooviks on, et külalised läheksid koju tagasi positiivsete emotsioonidega ja et nende arvamus Paldiskist muutuks. “Paldiski ei ole enam see väike nukker linnake Eesti loodenurgas, mida on viimaste aastate jooksul saatnud vaid negatiivsed uudised,” märgib ta, “Paldiski on tulevikulinn! Selle nimel tasub pingutada.”
Kolm päeva pidu
Juubelipidu on jagatud kolmeks eriilmeliseks päevaks.
Reedel on Noortepäev, laupäeval Rahvuskultuuripäev ja pühapäeval saab rohkem aimu ajaloolisest Paldiskist ja tänapäevast.
Reedesel Noortepäeval testivad kõikide soovijate sportlikku vormi Scoutspataljoni ja Kalevi jalaväepataljoni tegevväelased. Heategevuslikus testis osalejad toetavad ühe euroga Paldiski Ühisgümnaasiumi käsitööklassi inventari ja õppevahendite soetamist.
Kiikumine üle võlli, tasakaalu hoidmine liinil, judokate esitlused ja teised huvikeskuste töötoad pakuvad tegevust mitmel rindel.
Skulptor Amandus Adamsoni ateljeemuuseumi õuel astuvad üles Lääne-Harju valla talendid: noored laulavad, mängivad klaverit, võimlevad rõngaga ja loevad luulet. Paldiski Vene Põhikooli poisid lahendavad Rubiku kuubikut. Kus on siis noortel loojatel veel parem üles astuda, kui mitte skulptori kunagises elupaigas! Nukumajakeseks kutsutud skulptori suveateljee võlub puitpitsi ja tuulelipuga. Amandus Adamson oli teotahteline poiss, kes ei andnud alla ja püüdles oma unistuste poole, jõudes 1907. aastal Peterburi Kunstide Akadeemia akadeemikuks.
Projektijuht Käti Teär-Riisaar soovitab kindlasti külastada laupäeval Paldiski tantsu- ja laulupidu “100 minutit Eestile”, sest sellesse on panustatud mitmeid kuid. Kindlasti on põnev uudistada rongkäiku ning tutvuda 18. sajandi elu-oluga. Lääneharjukate poolt tulevad ettekandmisele traditsioonilised laulud ja tantsud, mis kõlavad nii Paldiski kui ka Eesti sünnipäeva auks. Uudistada saab rahvariideid ning näha-kuulda Eesti vähemusrahvuste kooride esinemist.
Kuna 18. sajandil saadeti Paldiskisse sunnitööle Pugatšovi ülestõusus osalenud baškiiri luuletaja ja rahvuskangelaseks saanud Salavat Julajev, siis on Paldiskil olnud selle rahvusega pikaaegsed sõprussidemed. Projektijuht Teär-Riisaar sõnab, et nädal tagasi ei osanud baškiirid veel öelda, kas ja kui palju tuleb neid väljastpoolt Eestit. Jäägu see siis üllatuseks.
Kuigi Paldiski võlu seisneb ajaloolises mitmekihilisuses, kultuuride paljususes ja omanäolisuses, siis on siiski hea tõdeda, et seekord on rohkem kuulda eesti keelt.
Saab pauku ja tossab suitsu
Pühapäeva teemaks on ajalooline Paldiski. Paldiski algusaastaks võib pidada 1718. aastat, mil Peeter I korraldusel alustati Rogerwieki sõjasadama ehitust. Praegugi on Peeter I merekindluse bastionil vaadeldavad paesse raiutud vallikraavid. Peetri mägedes leiab aset 18. sajandi näidislahing, kus kostümeeritud mehed ja naised elavad ühe päeva mitmesaja aasta taguste reeglite ja tavade järgi. Saab pauku ja tossab suitsu!
Mehed mängivad sõjamänge, naised pesevad pesu ja teevad teisi toimetusi ning narrimängude kaudu näeme ka tolle aja lõbustusi. Tantsu ja toru- ning lõõtspillimängu võtavad üles Pakri rannarootslaste järeltuljaid. Alates keskpäevast ootavad Peetri mägedes, mida on rahvasuus kutsutud ka Muula mägedeks, külastajaid ka riigiasutused ja organisatsioonid, väljas on näiteks Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju piirkonnagrupp, Põhjapääste Paldiski komando, Õhuvägi, Kaitseliit, Naiskodukaitse, Eesti Punase Risti Paldiski Selts ja Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum jt.
Laupäeval astuvad keskuses üles Tanel Padar ja Venemaalt pärit Ruskki Razmer, pühapäeva õhtul kohvik Pakri Paruni õuel aga Siiri Sisask. Viimane kontserdipaik asub imekaunis kohas Pakri poolsaare tipuosas, kus pankrannik on pea 25 meetri kõrgune – Paldiski ja kogu Eesti sümbol.
