Palkmaja sünd. Foto: erakogu

Mida mõeldakse, kui öeldakse, et puit on soe materjal? Kui katsuda külma puud, siis see on palju soojem kui näiteks teras või kivi. Mis aga ei tähenda, et palk oleks hea soojusisolatsioon. Puidu U-arv on 0,13 W/m2K, klaasvillal aga 0,035, seega peaaegu neli korda parem.

Piltlikult tähendab see, et 150mm villsoojustus on võrreldav 500-600mm puiduga. Nii jämedatest palkidest ehitatakse Eestis haruharva, mida ei saa öelda Soome, Norra või USA kohta. Tollest võrdlusest sündivat tonti on siiski võimalik peletada või vähemalt taltsutada.

Maja kogu energiakaost moodustavad seinad tavaliselt vaid ca 21%.

Kui see osa kasvab ja me tahame hoida maja energiakulu võimalikult madalal, peame parandama teiste piirete soojustust. Selleks on päris palju võimalusi.

Ehitusega

Kuigi palkmaja ehitust peetakse lihtsaks nagu lego kokkuladumist, kätkeb see siiski hulga tehnilist keerukust.

Ei ole pelgalt tegu vaid soojakaoga läbi puidu, vaid sageli on see kõige suurem läbi varade ja tappide - ümarpalkide korral enam ja tahutud või liimpalkide puhul vähem. Seetõttu on nende sõlmede konstruktsioonil ja täpsusel suur roll.

Elementaarne nõue on muidugi, et ehituseks kasutatava puidu niiskustase oleks normi piires.

Palkmaja puhul tuleks vältida suuri maast laeni aknaid (ega need sinna eriti sobigi), klaaspaketid peaksid olema kolmekordsed ja argoontäidisega.

Soojustusega

Tuletame meelde vanarahvatarkust: külm tuleb alt sisse ja soe läheb ülevalt välja. Järelikult on vaja nii lae kui põranda soojustustaset tõsta.

Tavaliselt ei kaeta lage puistevillaga paksemalt kui 250-300 mm. Palkmaja puhul tuleks seda mõõtu suurendada kuni 400ni. Lisaks peab soojustama ka katust.

Betoonpõranda alla laotatakse tavaliselt 100mm (2x50) soojustuskiht. Palkmajal tuleks seda suurendada 150-200ni.

Kui soovitakse palkmaja ilmet näha vaid fassaadil, võib seinu soojustada seestpoolt. Sel juhul kujuneb palksein välisfassaadi katteks.

On ka võimalik palgi keskelt pruss välja saagida ja see osa täita soojustusmaterjalidega. See teeb aga konstruktsiooni keerulisemaks ja ehitamise kallimaks.

Väga tähtis on ka korralik vundamendi soojustamine ja kaldsoojustus pinnases.

Ventilatsiooniga

Arvestades seda, et palkmaja suudab ise sisekliimat küllalt hästi reguleerida, võib ka ventilatsiooni piirata.

Energiatõhusus

Maja ehitamisel peab arvestama energiatõhususe miinimumnõuetega (vabariigi valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrus nr 258). Näiteks ei tohi väikemajades (sh paarismajad ja ridaelamud) energiatõhususarv ületada 180 kWh aastas ruutmeetri kohta. Vastasel juhul ei saa maja kasutusluba ega energiamärgist.

Sama määruse kohaselt ei või ruumide piirete soojajuhtivus üldjuhul ületada väärtust 0,5 vatti ruutmeetri ja kraadi kohta [W/(m2K)].

Ehitusseaduse järgi on energiamärgis nõutav, kui hoonet võõrandatakse tasu eest või selle rentimisel. Või kui on tegu suurte rahvahulkade kogunemisega seotud üle 1000ruutmeetrise kasuliku pinnaga sisekliima tagamisega hoonega.

Arvutuslikult on võimalik määrata kindlaks iga maja, ka palkmaja soojakaod ning selle järgi valida viisid energiakadude vähendamiseks.

Energiatõhususarvu piiridesse aitab halvema soojustuse puhul mahtuda ka efektiivsem küttesüsteem, mis on soojuspump ja põrandaküte.