Kui Tallinnas üritasid oravad ühes isamaalaste ja sotsidega Keskerakonna troonilt tõugata, siis Võrus tõugati neid endid.

Mees, kes mängu äkilise pöörde tõi, on Toomas Paur. Esimest korda tõusis kunagine Maaritsa kolhoosi esimees avalikkuse huviorbiiti kümme aastat tagasi Toompeal korraldatud põllumeeste miitinguga.

Miitingust endast mäletatakse vähe. Küll mäletatakse sigu, kes lossi ees sugu hakkasid tegema. Ühe sea küljele oli miskipärast Valve Kirsipuu nimi kirjutatud.

Nüüd, kümme aastat hiljem, tegi toonane miitingu korraldaja Toomas Paur Võru linnas puhta töö.

Seda hoolimata sellest, et Keskerakond, mille nimekirjas ta Võru volikokku kandideeris, sai üsna tagasihoidlikud kolm kohta ja mees ise pääses oma 121 häälega volikokku erakonna nimekirjast viimasena.

Ootamatu soolo

Eelmises volikogus koos nn kesikutega võimul olnud oravad plaanisid vana moodi jätkata. Kaheksa häält kindlustanuks neile 21-liikmelises volikogus taas juhtrolli. Kesikute kolm häält olnuks kitt, mis selle võimu kinnitanuks.

Ent Paur arvutas teisiti: 5 isamaalast + 4 sotsi + 1 rahvaliitlane = 10 häält.

Kui tema, Toomas Paur, sinna juurde läheb, on üksteist täis ja oravad audis.

Seni volikogu juhtinud keskerakondlane Tõnu Anton oli valimiste ööl kummalises olukorras. Selleks, et oravatega kaupa teha, oleks kolme kätt tarvis. Oli aga ainult kaks. Kolmandale – Toomas Paurile – ei saanud loota.

“Reetur,” ütlesid Pauri kohta ühed.

“Tal on dollarimärgid silmadeks,” kinnitasid teised.

“Varsti oleme nagu pulmas,” viitasid kolmandad Pauri pulmavanema ametile.

“Midagi peab siin taga olema,” sosistasid neljandad, kinnitades, nagu oleks Villu Reiljani klassivend Rahvaliidu rüppe tagasi läinud.

Pauri enda telefon vaikis jonnakalt. “Ta on kabuhirmus,” teadis keegi.

Praegu saab Paur jälle vabalt hingata. Enam ei voori tema juurde vanu ja uusi “sõpru”, kes teavad, kuidas tuleks käituda.

“Surve oli metsik,” avameelitseb Võru volikogu verivärske esimees Toomas Paur ühel hommikupoolikul oma hubases kodus, seletades, mis teda hullumeelse sooloni viis.

“Ma ei teinud seda millegi eest,” kinnitab Paur. “Ma tegin seda millegi nimel. Paur pole mingi ülehüppaja.”See miski oli Pauri sõnul partei huvi.

Viimaseks tilgaks karikas oli see, kui volikogu otsustas rahapuudusel vanurite bussisõidusoodustuse ära võtta. “Ja Keskerakond lasi sellel sündida,” ohkab Paur.

Sestpeale oli Paurile selge, et oravate puudlina ei saa jätkata.

“Me ei lähe ju Reformi programmi ellu viima,” tunnistab Paur.

Samas rääkis Paur juba enne valimisi ja koalitsioonimänge, et temast saab Võru volikogu esimees.

Tõnu Anton, kes on viimased üheksa aastat volikogu juhtinud, ei arva, et uue ootamatu koalitsiooni sünd oli Pauri soolo. “Pigem oli see soov kõrgemalt poolt Reform auti mängida,” tunnistab staažikas keskerakondlane, kes on oma erakonnaga siiski ka uues, nüüd juba ilma oravateta võimuliidus.

Anton pole nõus ka sellega, et nad on Võrus Reformi puudlid olnud. “Nüüd on meie võimalused tunduvalt tagasihoidlikumad kui enne,” ütleb Anton. “Eelmises koalitsioonis oli meil kaks abilinnapea kohta, nüüd üks.

Enne oli meil neli komisjoni esimehe kohta, nüüd vaid üks. Enne oli meil üks nõukogu esimehe koht, nüüd ei ühtegi.”

Toomas Paur on tuntud tegija. Rammumehed teavad teda oma eestkõnelejana. Juba kakskümmend aastat on Paur jõujunnide mõõduvõtmist ajanud.

Marta raadio kuulajad teavad teda iganädalase mõnusa saatejuhina.

Parteimehed vaatavad talle aupaklikult alt üles: vähesed meie seast on jõudnud nii paljusid erakondi seestpoolt uurida.

Enne kui Paur Keskerakonda maandus, oli ta jõudnud olla nii Reformierakonnas, Raidali Tuleviku Eesti Erakonnas, Demokraatlikus Tööparteis, Maarahva Erakonnas kui ka Rahvaliidus.

“Ta on põhimõtte mees,” nähvab Reiljan. “Põhimõte võib olla ka põhimõttelagedus.”

Vapper parteisõdur

Viimased kümmekond aastat on Paur usina parteisõdurina kümneid tuhandeid kilomeetreid mööda Eestimaa tolmuseid teid sõitnud. Ikka viis tuhat kilomeetrit kuus kui mitte rohkem.

Algul teenis ta sedasi ringi tuisates Rahvaliitu, olles erakonna Kagu-Eesti koordinaator. Tal on suured teened selles, et Arnold Rüütlist 2001. aastal president sai.

Paur sõitis Rüütliga aasta otsa mööda riiki ringi ja rääkis tulevaste valijameestega silmast silma.

Pärast 2007. aasta Riigikogu valimisi sai vapper parteisõdur enda sõnul kinga. Ta võeti päevapealt palgalt maha. Pauri vastutuspiirkonnast sai Riigikokku kõigest üks inimene – Ester Tuiksoo.

Seepeale istus Paur pool aastat kodus. Kuni keskerakondlased tema uksele koputasid. Sellest ajast peale on Toomas Paur nende mees ja uhab erakonna viie maakonna – Valgamaa, Põlvamaa, Tartumaa, Jõgevamaa ja Võrumaa – palgalise koordinaatorina taas tuttavaid teid mööda. Ikka viis tuhat kilomeetrit kuus kui mitte rohkem.

Räägib inimestega, ikka tunni jagu korraga kui mitte rohkem.

Värske keskerakondlane on jõuliselt Rahvaliidu “sektorisse” astunud. Mehe ülbusel polnud piire, kui ta augustis Rahvaliidu “pesas” Jõgeval Keskerakonna maaelukonverentsi korraldas. Valge ülikond seljas, patseeris Paur seal otsekui peiupoiss ringi.

“Võru linna on võimalik ka teistmoodi juhtida,” ütleb vastne volikogu esimees. “Kui on kaks osapoolt, siis pole midagi rääkida,” viitab ta Võru aastaid valitsenud Reformi- ja Keskerakonna liidule. “Üks räägib ja teine kuulab. Nüüd räägivad kõik.”


Võimu jagamine Võrus

- 21-liikmelises volikogus jagunesid kohad järgmiselt:
Reformierakond 8 kohta
Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) 5 kohta
Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 4 kohta
Keskerakond 3 kohta
Rahvaliit 1 koht
- Koalitsiooni moodustavad IRL, SDE, Keskerakond ja Rahvaliit
- Volikogu esimees on Toomas Paur (Keskerakond)
- Linnapea on Anneli Viitkin (SDE)
- Valimistel enim hääli saanud Reformierakond on opositsioonis

Allikas: Maaleht