Pensionisambad õmblesid ja keevitasid
Kas õmblemine võiks olla huvitav?
“Vaevalt küll,” otsustasid Rakvere eragümnaasiumi tüdrukud juba ette ära, aga läksid siiski kohale. Vähemalt ei pea koolis olema.
Paari tunni pärast traavisid nad Tapal Segers Eesti OÜ tootmisruumis ringi nagu vanad olijad ja ei jõudnud tekstiilimaailma imepärasust ära kiita.
“Tikkida saime, arvutis tegime kujundid valmis, riiulist valisime niidid,” kiitles Michell Pekarski, kes tegelikult tahab kunagi saada lauljaks.
Stella Jazõkov, kes soovib saada juuksuriks, teatas, et põnev hakkas esimesest minutist peale. “See pole üldse nii, nagu ma ette kujutasin,” imestas ta. Ka tüdrukute juhendajate silm säras — kui uus põlvkond tuule tiibadesse saab, on vanadus kõigil muretum.
Pehme väärtus ja kõva töö
Tekstiiliettevõtte tegevjuht Heli Eigi kuulas seda juttu ega öelnud muud, kui et kutseharidusele saaks Eestis praegusest palju enam väärtust anda.
“Tekstiilitööstus Eestis oli ja jääb, hea, kui saaks võimalikult kiiresti lahti kujutelmast, et see tähendab pankrotti või siis pikka rida õmblejaid. Meie inimestel on normaalsed palgad ja õmblejate asemel on meil hoopis vaja nutikaid IT-inimesi, disainereid, elektroonikuid…”
Üllatus oli selleks ajaks tabanud ka Tapast mõnikümmend kilomeetrit eemal Rakvere ettevõttes Multi Marger tegutsevaid Rakvere reaalgümnaasiumi poisse-tüdrukuid.
Vagurate sõrmkübaratega naiste asemel leidsid nad eest omaõmmeldud ägedate trakspükstega tootmisjuhi Jelena Liivamäe, kes lastele esimese asjana tegi selgeks kõige tähtsama: peamine, et pea töötaks!
“Kui te lasete masinatel igas asjas enda eest mõelda, siis sellest midagi head ei tule,” ärgitas ta ning pani lapsed kraesid ja taskuid välja lõikama.
Isegi poisid, loodushuviline Markkus-Tiit Järv ja automehaanikuks saada sooviv Andree Kool, lõid kangale käed külge.
“Ei arvanud algul, et väga huvitav oleks,” ütles Markkus-Tiit silmade särades kääride järele haarates. Aga ta ei osanud ju ka arvata, et siitsamast tulevad ägedad metsatelgid, kuhu saab isegi ahju sisse panna ja valmivad salajased tellimused sõjaväele. “Minu vanaema on ka õmbleja,” tähendas Anet Udeküll, kes on esialgu küll ise mõelnud õpetajaks saamisele.
ASi Kunda Nordic Tsement tegevdirektor Meelis Einstein, kes käis lastega Kunda sadamas laevadel, sadamakapteni kabinetis ja hiljem neile suuri hõõguvaid tsemendiahje näitas, arvas, et päev tõmbas laste silmaringi suure hooga laiemaks.“Laste haridus on väga teoreetiline. Siin nad saavad näha, mida päriselt teha matemaatika ja keemiaga, milline on tegelikkus ja kust see raha siis õieti tuleb, mida kõik nii väga kulutada soovivad,” sõnas ta.
Einstein lisas, et tore oli näha, kuidas see lastele meeldis. “Mõtted hakkasid hoopis uues suunas liikuma ja seda ju vaja ongi, et noore inimese maailm oleks avar. Muidu ongi õigus majandusteadlasel Arrakul, kes ütleb, et noored muudkui õpivad ja õpivad, aga lõpuks on nende väärtus tööturul ikkagi madal, sest õpituga pole reaalses maailmas suurt midagi peale hakata.”
Päev viis lapsi mitte ainult õmblema ja tsemendiahju juurde, nad jõudsid ka Tallinnasse Raadio 2 stuudiosse, autosid remontima, laevaga sõitma, lennukiga lendama ja tallu tööle.
“Me tahame võimalikult vähe informeerida ja võimalikult palju inspireerida,” iseloomustas toimuvat idee üks algatajaid, Rakvere Karmeli koguduse pastor Gunnar Kotiesen.
“Kuna meie kogudusse on sattunud kokku palju aktiivseid ja heade mõtetega inimesi, siis on kõik asjad seni ka hästi läinud ja linnarahvalt hea vastuvõtu saanud.”
Läbi nädala toimuv “inspireerimine” kannab pealkirja “Minu unistuste tööpäev” ning selle idee on viia lapsed ettevõtetesse, otse tegevuse keskmesse.
Nõusse saadi kümmekond firmat, kes ise tegid ettepaneku, et rühmas üle viie lapse ei oleks — nii saab kõike katsetada ja keegi ei jää kuhugi näppupidi vahele. Igale grupile leiti saatjaks kaks vabatahtlikku.
“Firmad loosisime koolide vahel välja, klassides otsustas soovijate vahel samuti loos,” selgitas Kotiesen.
Kui esialgu tundus, et kas tänapäeva lapsed ikka tahavad minna vaatama, kuidas tööriideid õmmeldakse, siis hiljem selgus, et huvilisi oli kõikjal rohkem kui kohti.
Ettevõtmise kulusid aitas kanda heategevusüritus “Rakvere ööjooks”. Sellega õnnestus kanda pool kuludest. Teise poole ligikaudu 3000 euroni ulatuvast eelarvest võttis kogudus oma õlule.
“Lastega firmades käimine on siiani olnud üks nädala “Lapse kingades” säravaim osa,” märkis Kotiesen. “Need, kes juba kuskil on käinud, lunisid, et kui nüüd edaspidi veel midagi sellist tehakse, siis võetagu nad ikka kindlasti kaasa!”
Kuigi korraldamist oli palju, tasub ettevõtmine end Kotieseni hinnangul igati ära. “Lõpuks tahame ju, et me ei peaks jälle hakkama talente koju ootama. Parem, kui neil oleks kohe Eestiga selline side, et nad leiaksid siin endale koha ja eneseteostuse,” arvas ta.
Sama meelt oli ka Janek Puusepp, kes organiseeris vabatahtlikuna Rakvere põhikooli laste retke Tallinki laevale Star.
Kaptenisillast mootorini
Ise varem samal laeval töötanud Puusepp oli pannud kokku kava, mis haaras lisaks kaptenisilla külastusele ka meeskonnaga söömise, põhjaliku ringkäigu, kajuti koristamise, töö poes ja isegi vaatamise, kuidas pannakse tööle laeva neli võimsat peamasinat.
“Lastele tuleb maast madalast igasugu töid näidata, mine tea, mis kedagi kõnetab,” lausus ta ja lisas, et sattus ise meremehetöö juurde just tänu ühele vanemale mehele, kes poisi randa appi kutsus.
Tallinki kommunikatsioonijuht Luulea Lääne ütles, et nende laevadel käib lasteekskursioone päris palju ning Tallinkile see meeldib.
“Tore, kui saame näidata kaasaegset reisilaeva ja tutvustada meremeeste elu,” sõnas ta. Enamasti jäävad külastused küll natuke lühemaks ning kapteni töövarjutamine päris tavaline pole.
Viimaste töödega tutvuvad tulevased töömesilased veel täna. Üks lastegrupp lendab Estonian Airi lennukiga Rootsi ning saab teada, mida teevad piloodid, ning kui neil on julgust, saavad ise proovida stjuardessitööd. Teine rühm läheb ASi Estanc, kus tehakse suuri kütusemahuteid ja lapsed saavad teada, kuidas käib keevitamine. Kolmandad aga suunduvad Päälispõllu tallu proovima lambapügamist ja muid talutöid.
Galerii:
“Terevisiooni” kaamera ees seisab Karl-Martin Pärnamägi, koos temaga on raadio- ja teletööd vaatamas ning kaasa tegemas Robin Nirgi, Robin Kadakas, Silja Eigi ja Kristiine Liimann. Foto: Gunnar Kotiesen
Tallink Stari juhtimispuldi kaptenitoolis (paremal) Jan Keskla, tema kõrval Emma Loore Sinitamm, Eleonor Kalamets, Erik Laus, Tom Pärlin. Foto: Janek Puusepp
Multi Margeri turundusjuhi Gert Miltopi pilgu all lõikavad kollasest kangast siile välja Anet Udeküll (vasakul), Markkus-Tiit Järv, Andree Kool ja Elisabeth Forsel Rakvere reaalgümnaasiumist. Foto: Sven Arbet
Segersi tikkimismasina ümber toimetavad Michell Pekarski (vasakul), Stella Jazõkov, Kristiina Tali ja Diana Veskus. Foto: Sven Arbet
Rakvere ametikoolis askeldavad Kaarel Trepp (vasakul), Rainis Naur, Karl Kuusik, Eleriin Miilman ja Mona-Liisa Lipp. Foto: Gert Kotiesen
