Elukogenud tervishoiujuht hindab, et maainimesele on arstiabi kättesaadavus juba praegu katastroofiline, nüüd läheks see veelgi hullemaks.

“See arvu väide ei ole päris täpne,” pareerib sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Heli Paluste. Jah, praeguses nimekirjas on kohti küll 30, aga see arv pole lõplik.

30 puhul käib jutt neist keskustest, kus rahvaarvust tulenevalt võiksid paikneda suuremad ja väiksemad esmatasandi tervisekeskused.

Neis töötaks koos vähemalt neli perearsti koos teiste esmatasandi spetsialistidega (pereõed, koduõde, füsioterapeut, ämmaemand jt). “See aga ei tähenda, et mujale ei võiks jääda ka väiksemaid, sealhulgas üksikpraksiseid,” nendib Paluste.

Ministeerium on saatnud tõmbekeskuste kaardistuse oma partneritele, teiste hulgas piirkondlikele perearstide ühendustele ning maavalitsustele.

Samas ei soostunud Paluste kaarti Maalehele lugejatele tutvustama.

Tulevad tervisekeskused

Eesti Perearstide Seltsi juht Diana Ingerainen väidab, et muutusi on tõesti vaja: rahvastik on vananenud, vähenenud ja ümber paiknenud, aga perearstivõrk jäänud samaks.

Mingit kaarti konkreetsete kohtadega tema väitel olemas ei ole. Küll on selts pakkunud välja, kui suurt hulka inimesi peaks tervisekeskus teenindama ja kes peale perearsti peaks seal veel tegutsema.

Mudeli järgi asuks perearstikeskus vähemalt 6000 elanikuga tõmbekeskuses, kaugeimast patsiendist kuni 30 km kaugusel ja seal töötaks vähemalt neli tohtrit.