Tegelikult lõhutakse mõlema linna noorukitest koosnevates kampades nii Valkas kui ka Valgas. Iseäranis palju tööd andsid noorukid Valga politseile sügise saabudes, mil Valgas valmis uus keskväljak.

Pinkide lõhkumised ja põletamised, vandaalitsemised ja räuskamine kujunes nõnda intensiivseks, et politsei tuvastas septembri vältel kümmekond sellist vahejuhtumit.

Kuivõrd tegu oli noorukitega, kellest osa siit ja teine osa sealtpoolt piiri, viidi esmaspäeval läbi kahe naaberlinna ametnike vaheline kohtumine. Selle eesmärgiks oli ühe laua taha tuua kahe linna politseinike kõrval ka mõlema poole kohaliku omavalitsuse esindajad, sotsiaaltöötajad, koolide sotsiaalpedagoogid, noorsootöö spetsialistid ja teised.

„Sel kohtumisel vahetati kontakte ning räägitigi ennekõike läbi, milline on olukord ja milliseid tegevusi üks või teine osapool ära saaks teha. Politsei reageerimine peaks ses ahelas olema üks viimased – reeglina ikka siis, kui halvad asjad on juba juhtunud ja muud meetmed pole aidanud,“ ütleb Valga noorsoopolitseinik Linda Oks.
Valga ja Valka politseinikud, kohaliku omavalitsuse esindajad, sotsiaaltöötajad, koolide sotsiaalpedagoogid ja noorsootöö spetsialistid.

„Kuivõrd Valga ja Valka politseinike koostöö on tihe ja infot vahetatakse iganädalaselt, oli antud kohtumise eesmärk kaasatagi enam just kaasa mõtlema ka kõiki teisi osapooli. Sellist kahe naaberlinna ametnike kohtumist, kus osaleb hulk erinevaid spetsialiste, ei ole teist lähiaastatel Valga ja Valka vahel toimunud. Neid korraldatakse vajaduspõhiselt, kui olukord seda nõuab.“

Antud juhul on vandaalitsenud noored võetud luubi alla ja nendega tegeletakse. Samamoodi on politsei luubi all avalik kord keskväljakul. Seda nii jooksvate patrullide kui täiendavate abipolitseinike jalgsipatrullide näol. Muuhulgas arutatakse ka võimalusi noorte huvitegevuse laiendamiseks.

„Sõlmküsimuseks siin on, kuidas suunata huviringidesse neid probleemseid lapsi, kes ütlevad, et huviringid neid ei köida. Igavledes otsivad nad eakaaslasi, kellega aega surnuks lüüa ning seltsis võetaksegi ette kõik need rumalused, mida nad tegelikult iseseisvalt ei teeks,“ sõnas Oks.
Politsei vandaalitsemistest keskväljakul: laste sotsiaalseid probleeme ei ravi trahviga

Marek Käis, Valga piirkonnapolitseinik


Olen politseiniku ja kohaliku elanikuna näinud paljutki, aga viimasel kuul aset leidnud vandaalitsemistega seoses näis, et uue keskväljaku kõrval avati Valgas vist ka loomaaed. Kuis muidu seletada seda, miks linnasüdamesse rajatut järjepidevalt hävitatakse.


Kui emotsioonid aga kõrvale heita ning vaadata sügavamalt, miks selline probleem tekkis, peavad appi tulema kodused, kohalik omavalitsus, lastekaitsjad, sotsiaaltöötajad, kohalikud elanikud ja teisedki. Peame keskväljakult nägema kaugemale - minema nende vandaalitsenud laste kodudesse ning sealt edasi koos juurdlema, kuidas need loomalikult käitunud noored tagasi õigele teele aidata.


Probleemsed noored räägivad ka ise, et agressiivse käitumise tagamaad peituvad kaasamatuses, tunnustusvajaduses, igavuses või tekivad näiteks ka grupikaaslaste surve tõttu. Selles ei ole õigupoolest midagi uut, sest väikese Valga kõrval on sama probleemi kogenud ja tunnistanud kogu ülejäänud Euroopa. Lahendused tekkisid samm-sammult alles siis, kui kogukond tervikuna nende lahendamisse oma panuse andis.


Täna seisame silmitsi keskväljakul vandaalitsenud poistega, kelle vanus jääb vaid 10-15 aasta vahele. See on vanus, kus laps on õigupoolest kõige mõjutatavam. Võimalust neid lapsi õigele teele aidata ei tohi seega kuidagi alahinnata. Sestap panime 5. oktoobril omavalitsuse, sotsiaaltöötajate, lastekaitsjate, lapsevanemate ja teistega lahenduste leidmiseks pead kokku ning sõlmisime kirjalikud lepped, mida igaüks nende laste aitamiseks ära teeb.


Tahan uskuda, et politsei sekkumise kõrval näeb iga mainitud osapool ja teisedki võimalusi, mida just nemad Valga noorte elu edendamiseks ära teha saavad. Olgu selleks siis kodu, kool, kohalik omavalitsus, noortekeskused või teised. Rõhutan veelkord, et trahv või vangikong ei ole lahendus. Politsei sekkumine on õigupoolest kõigi võimaluste nimistus see viimane, mis üldse ühe lapse käitumise mõjutamisel päevakorda peaks tekkima.


Alles hiljuti puutusin kokku noortega, kes soovisid Valga linnaruumi saada mõnd lõua tõmbamise kangi või mistahes sarnast treeningvahendit, et sportida ja seeläbi oma vaba aega sisustada. Mõistan, et raha selleks ei kasva puu otsas, et kõiki soove jalamaid täita, aga neid noori tuleb kuulata.


Pean uhkusega tunnistama, et täna on Valgas tehtud samme, et linnakeskkonda atraktiivsemaks muuta. Kindlasti on aga iga sellist väiksemat või suuremat projekti planeerides paslik mõelda, kes on kriitilisemad sihtrühmad. Kes kõige enam linnaruumis endale erinevaid aja veetmise võimalusi vajavad? Arvamusi on erinevaid: mõni soovib mugavat pargipinki, teine tervet mänguväljakut, kolmas kaalub aga turistidele tõmbekeskuse loomist. Noorte vajadusi ei tohiks kunagi pidada teisejärguliseks. Nagu öeldakse, nemad ongi meie tulevik. Kui noorte huvitegevusi linnaruumi arendustegevustes mitte arvestada, saavadki trendiks nurgatagustes suitsetavad, räuskavad ja vandaalitsevad noorsandid.


Loe siit ka täispikka arvamusartiklit
.