Esmaspäeval toimunud Euroopa Nõukogu põllumajandus- ja kalandusnõukogul arutati muude teemade hulgas ka Euroopa Liidu ja Gröönimaa kalandussuhteid. Ida-Gröönimaa vetes saab tuleval aastal krevetti püüda 4150 tonni, kusjuures krevetivaru halva seisundi tõttu vähenes kvoot eelmise aastaga võrreldes ligi 11%. Sellest omakorda umbes pool vahetatakse Norrale ning Fääri saartele. „Eestil ajalooline krevetipüügiõigus küll puudub, aga kokkuleppel Taaniga oleme siiski saanud Ida-Gröönimaal krevette juba aastaid püüda, mistõttu on Euroopa Liidu krevetipüügikvoodi säilitamine umbes 1000-1500 tonni juures Eesti jaoks siiski oluline,“ selgitas Pomerants. Lõplikuks kokkuleppeks jäi 1150 tonni.

Samuti lepiti nõukogus kokku Loode- ja Kirde-Atlandi kalapüügivõimalustes. Nendel aladel püüavad kala neli Eesti kalalaeva, mis kokkuleppe kohaselt saavad püüda 2273 tonni meriahvenat, 297 tonni süvalesta, 155 tonni turska, 283 tonni raid ning 99 tonni pikklesta. Eesti püügivõimalused 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga oluliselt ei muutu. Jätkuvalt on võimalik Kirde-Atlandil Barentsi meres püüda kaaspüügina ka süvalesta, Euroopa Liidu laevastiku kogukvoodiks kujunes 900 tonni

Esmakordselt sai Eesti õiguse püüda ühe kalalaevaga lumekrabi Põhja-Jäämeres asuvas Teravmägede piirkonnas. Selleks on Eestil õigus Pariisi leppe järgi, millega Eesti ühines 1930. aastal. „Teadaolevalt meil ühtegi laeva selleks praegu ei ole, aga vähemalt on võimalus lumekrabi püügiks nüüd olemas,“ ütles Pomerants.

Lisaks kohtus keskkonnaminister Pomerants Šoti maaeluministri Fergus Ewingiga, kes on Eestile Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajaks pakkunud abi kalanduse ekspertide näol. „Šoti eksperdid paistsid väga positiivselt silma juba Iirimaa, Läti ja Leedu eesistumiste jooksul ja meil on väga hea meel, et meilgi on võimalus nii kõrgel tasemel abi kasutada,“ ütles Pomerants.