90. eluaastale läheneva kodanikuaktivisti viis ettevõtmine sagedastel kohtumistel piike pidi kokku nii ametnike kui ka ettevõtjatega. Koos kaasvõitlejatega, kelle seas nii biolooge kui kalureid, koguti allkirju, väideldi, kirjutati ning võideldi – kõige ees teed näitamas Hans.

Hans Soll ei tahtnud mõista, kuidas saab eraomanik sulgeda kaladele pääsu kudealadele ja riik ei suuda teda korrale kutsuda. Nüüd on tema soovitu saavutatud.

Riik omandas Sindi paisu 2015. aastal ning oli lõplikult selge, et elektrit seal tootma ei hakata, betoonpais lammutatakse ja selle asemele tuleb loodusliku ilmega kärestik. Solli algatus pälvis samal aastal ka keskkonnaministeeriumi Aasta Keskkonnateo konkursil tunnustuse.
Sindi paisust ei olnud kolme nädala eest enam kuigi palju järel.

Möödunud aasta septembris alustas keskkonnaagentuur paisu lammutustöödega, mis kalade arvu jões peagi tõusuteele viib.

„Nüüd saab kala Pärnu lahest 140 kilomeetri pikkusesse Pärnu jõkke: kõige ilusamatele koelmutele, kõige parematesse sigimispaikadesse. Meie Pärnu jõgi on juba praegu lõhejõgi ja mis ta saab veel olema siis, kui paisu enam üldse pole!” jagas Soll sügisel oma rõõmu Eesti Päevalehele.
Sindi paisu lammutamise eest võidelnud Hans Soll tõi keskkonnaagentuuri projektijuhile Külli Tammurile tänutäheks lille.

Ühtlasi tuntakse füüsikaõpetajana töötanud Hans Solli landimeistrina, kes on juba 40 aastat kõikvõimalikke lante valmistanud. Vooblerite mängu teoreetilist külge ei tunne Eestis ilmselt mitte keegi nii hästi kui tema. Selle kohta võib pikemalt lugeda ajakirjast Kalale.