Teet Kallakmaa. Foto: Sven Arbet

Metstagus Agro arengukäik on läbinisti eestilik ja loogiline – edenetud ja investeeritud on järk-järgult. Praeguseks on kõik loomapidamishooned uuendatud ja piimatoodang Eesti esikümnes.

“Praegu lüpsavad mu lehmad läbi aegade kõige tummisemat piima, päevas läheb 20 tonni kombinaati,” ütles Teet Kallakmaa Maalehele eelmisel suvel, kui ta oli esitatud aasta põllumehe kandidaadiks.
Teet Kallakmaa on ainus põllumees, kelle hoovis seisab roosa traktor.

Sven Arbet

Kallakmaa selgitas toona, et nad saavad oma piima eest E-Piima tööstusest kõrgemat hinda, sest nii piima rasva- kui valguprotsent on kõrge ja somaatiliste rakkude arv väga madal. “Toodame juustupiima, sellele piimale on hoopis kõrgemad nõudmised,” nentis Teet Kallakmaa. Farmist läheb kombinaati iga päev 20 tonni piima.

Teet Kallakmaa peab üheks eduka piimatootmise võtmesõnaks aretust ja võtmeisikuks loomakasvatusjuhti. Lehmad tema farmides on suured ja võimsad, kari ühtlane. Loomade tervis ja toodang on hea.

Metstaguse Agro kõik loomad on kaasaegsetes lautades. 2005. aastal ehitati esimene, võimalikult odav ja ratsionaalne. Tegu on suure vabapidamisel külmlaudaga, kust sõnniku väljaajamine käib traktoriga sel ajal, kui lehmad on lüpsil.

Ka teised tootmishooned on uued või rekonstrueeritud. Uus 200kohaline laudakompleks sai valmis 2017. aasta sügisel. See on sändvitšpaneelist ning sõnnik läheb välja skreeperiga. Vanad laudad on rekonstrueeritud ning kohandatud erivajadustega loomade laudaks, mullikalaudaks ning poegimislaudaks.

Vasikad elavad katusea all igludes – igaühel on oma onn. “Oleme kõik need hütid kokku ostnud, mis Eestis müüakse,” sõnab Kallakmaa. Tema kinnitusel on vasikate tervis sellest ajast peale oluliselt paranenud. No ja kui väga külm on, pannakse neile vest selga.

Kuigi põllumehel on mehelikke hobisid, eelkõige sport – jalgrattasõit ning suusatamine, lisaks mägironimine - ja ta on sageli ka ettevõttest ära, on tal kogu majapidamisest pilt sulaselge.

Kallakmaa on sõnakas põllumees, kes ei varja, vusserda ega salatse. Kui on probleemid, ütleb välja ja analüüsib ka kohe nii nende tekkepõhjusi kui lahendusvõimalusi. Ka ei süüdista ta raskustes ilma ega muid asjaolusid, vaid vaatab ka oma tegemised üle, vajadusel vigadest õppides.