Foto: Raivo Tasso

Tihti unustatakse korterelamute uuendamisel, et tegu on ehitustegevusega (ehitusseaduse § 2 lg 6 ja 8) ning reaalsed tegevused peavad saama alguse kohalikust omavalitsusest. Lisaks omavalitsusele peab päästeseadusest tulenevalt andma planeeritavatele tegevustele hinnangu ka päästekeskus. See on vajalik selleks, et asjad saaksid juba algusest peale õige suuna.

Pea iga tegevus hoone uuendamisel on seotud ka tuleohutusnõuetega. Järgnevalt teengi lühiülevaate levinumatest probleemidest ja eksimustest korterelamute uuendamisel.

Korterite akende vahetus

Korterite akende vahetamisel tuleb teada, et igal korteril peab olema vähemalt üks hädaväljapääs, mille kaudu saab päästemeeskonna kaasabil inimesi hoonest evakueerida. Hädaväljapääsuks võib olla rõdu või aken, mille avatava osa mõõtmed peaksid olema vähemalt 50 cm laiust ja 60 cm kõrgust. Kõrguse ja laiuse summa peab olema vähemalt 150 cm ehk siis 50 cm laiuse akna kõrgus peaks olema vähemalt 100 cm, et seda arvestada hädaväljapääsuna.

Pahatihti tellitakse aga korterisse aknad, millel avaneb väiksem pool, mille valgusava laius on alla 50 cm. Sealtkaudu on võimatu inimesi evakueerida, lisaks on sellise akna puhastamine riskantne ettevõtmine. Kui otsustada, milline korteri aken peaks hädaväljapääsu nõuetele vastama, tuleks valida selline, mis on ka reaalselt päästevahenditega ligipääsetav. Üldjuhul on parim lahendus maja esifassaadis paiknevad aknad.

Majaesine parkimine

Kui trepikojas on põlemisgaase, evakueeritakse elanikud päästemeeskonna kaasabil hädaväljapääsu kaudu. Selleks on aga vaja tagada, et päästemeeskond pääseks hoonele erivahenditega (nt redelautoga) ligi. Hoone esimese kolme korruse evakueerimiseks piisab lahtitõmmatavast redelist. Selleks on päästemeeskonnal vaja akna all tegutsemisruumi umbes 4 meetrit. Kõrgematelt korrustelt inimeste evakueerimiseks peab aga hoone kõrvale saama sõita redelauto.

Majaelanike autode parkimise korraldamisel tuleks kindlasti arvestada päästeameti eritehnika pöörde- ja tegevusraadiusega, et need suured masinad kitsastel tänavatel ka liikuda saaksid. Paljudel korteritel asuvad ainukesed aknad maja tagaküljel, seega päästetehnika peab ka sinna ligi pääsema.

Sageli on aga võimalikud pääsukohad blokeeritud torust piiretega, aedade, heki või muu säärasega. Korteriühistud ja -ühisused peaksid välja selgitama, kui palju peab päästetehnika jaoks hoone kõrgusest tulenevalt maja ümber vaba ruumi ning liikumisteid jätma. Juurdepääs hoonetele ja hädaväljapääsudele peab olema tagatud kogu nende kasutusaja jooksul ning sellega tuleb arvestada ka kõrghaljastuse planeerimisel.

Korterite uste vahetus

Korteri ukse vahetamisel tuleb üldjuhul järgida sama ukse avanemise suunda, mis vanal uksel projektijärgselt oli. Ukse avanemissuuna muutmisel hakkab see tavaliselt takistama liikumist trepikojas. Vaid üksikutel juhtudel, kui ukse avanemine ei kitsenda trepikoja laiust, võib esialgset avanemissuunda muuta. 99% juhtudest ei ole see evakuatsiooniohutuse seisukohast võimalik.

Ukse vahetamisel võiks silmas pidada ka seda, et iga korter on üldjuhul omaette tuletõkkesektsioon ehk ruum, millest tulekahju, sõltuvalt hoone tüübist, 30-60 minuti jooksul välja ei tohiks levida. Vanad nn papp­uksed seda nõuet ei täida, aga uue ukse soetamisel võiks valida sellise, millel on tulepüsivus.

Ukse tulepüsivuseks võiks olla 30 minutit (tähis uksel EI30). Selline uks tagab tulekah­ju korral trepikojas ohutu evakuatsiooni 30 minuti jooksul. Tavaline turvauks üldjuhul väga pikka tulepüsivust ei taga, kui on tulega otseses kokkupuutes, sest hakkab temperatuuri mõjul kõveraks painduma.

Kuna korterelamutes on vaid üks evakuatsioonitrepikoda, on mõistlik hea seista selle eest, et tulekahju tingimustes oleks võimalik sedagi evakuatsiooniks kasutada.

Trepikoja akende vahetus

Kui siiski suits ja põlemisgaasid peaksid trepikotta sattuma, on oluline, et trepikoda oleks ventileeritav. Päästetööde seisukohast on tähtis, et trepikojas oleks iga korruse tasapinnal vähemalt 0,5 m² avatavat aknapinda. Purustatavad aknad ei ole sobilik lahendus, kuna see ohustab nii päästjaid kui ka evakueeritavaid isikuid.

Tihti jäetakse trepikoja akende vahetamisel avanevaks vaid osa aknapinda. Sellisel juhul tuleb üle arvutada, kas miinimumnõuded on tagatud.

Torustike vahetus

Kuna iga korter peaks olema omaette tuletõkkesektsioon, tuleb ka torustike vahetamisel järgida tule leviku tõkestamise vajadust. Torustike, sh kanalisatsiooni-, kütte- ja tarbevee torustiku vahetusel tuleb arvestada, et olemasolevate teras- ja malmtorustike asendamine tules sulavate plasttorudega põhjustab tule ja põlemisgaaside leviku šahtidesse ning sealt edasi teistesse korteritesse. Sellisel juhul tuleb tule ja põlemisgaasi võimalikku levimist erivahenditega tõkestada. Vanade torude eemaldamisest tekkinud avad on vaja tihendada.

Eriti vajalik on see keldris torustike šahtidesse suundumisel ja šahtist korterisse suundumisel, kus plasttorude ümber tuleb paigaldada tuletõkkemansetid, mis pigistavad plasttoru kinni, kui temperatuur selle ümbruses kasvab. Peenemate torude puhul (läbimõõduga alla 32 mm) piisab tuletõkkesegude kasutamisest. Ei sobi tuletõkkevahud, mida ekslikult kõikjal kasutatakse.

Suitsuandur

Suitsuanduri vajalikkusest ja võimalikest valikutest on palju räägitud. Alates 1. juulist 2009 on see kohustuslik igas kodus. Anduri asukoha valikul on abiks päästeameti kodulehel olevad infomaterjalid: www.kodutuleohutuks.ee.

Prügimajandus

Üha sagedasemaks on muutunud prügikonteinerite ja nende ümbruses oleva prügi põlengud. Kaasaegsed prügikonteinerid on plastist ja põlevad enamasti sama hästi kui nendesse visatud prügi, mistõttu prügi kogumise koht peaks olema hoone välisfassaadist kaugemal kui 4 meetrit või fassaadipoolne prügihoidla sein ehitatud piisava tulepüsivusega. Võõraste isikute ligipääs sellele peaks olema takistatud.

Konteinerisse visatud sigaretikonist võib alguse saada fassaaditulekahju, mis ohustaks hoones viibivaid isikuid.

Olemasolevates puitasumites pole tihti võimalik tagada prügikonteineritele piisavaid ohutuskujasid ehitistest. Siin on üheks võimaluseks puitfassaadi töötlemine või immutamine süttivust vähendavate ainetega (tulekaitse värvid ja võõbad) ohuala ulatuses.

Kui on tegemist värvitud laudisega, on oluline, et kaitsevahend sobiks värvile kandmiseks. Samuti tuleb veenduda et immutusvahend sobiks välitingimustes kasutamiseks.

Soojustamine

Enamasti on hooned soojustatud mineraalvillaga või vahtplastist materjalidega. Tuleohutuse seisukohast on tegu mittepõlevate või põlevate soojaisolatsioonimaterjalidega. Kuni 8korruselise hoone puhul on mõlemad variandid lubatud. Põleva soojustuse puhul on aga kasutuspiirangud. Näiteks peab põleva soojustusmaterjali puhul olema takistatud tule ja suitsu levik ühest tuletõkkesektsioonist teise (nt ühest korterist teise või fassaaditulekahju korterisse).

Kuna korterelamutele on enamasti paigaldatud plastaknad ja need omakorda vahuga tihendatud, siis võib esimese korruse tasapinnalt alanud fassaaditulekahju põhjustada suitsu- ja vähesel määral ka tulekahjustusi ülemiste korruste korterites.

Tule levik soojustuse sisse või sellest korterisse on kõige tõenäolisem akende ümbruses. Selle vältimiseks asendatakse akende ümbruses vahtplast vähemalt 10 cm ulatuses mittepõleva soojustusega. Samuti tuleb teada, et põlemisohtlik soojustusmaterjal peab olema kaetud vahetult seda tule eest kaitsva kihiga, näiteks krohviga.

Ka krohvikihile esitatakse tuletundlikkuse nõue. Kõik krohvid ei ole mittepõlevad, seetõttu peab ehitaja ka vastava dokumentatsiooni esitama. Põlemisohtlikku soojustusmaterjali ei tohi paigaldada ka konstruktsiooni tuulutuspilusse. Selline tuulutuspilu on plekist kattega fassaadidel pleki ja soojustuse vahel.

Niisuguse kombinatsiooni korral on päästjatel praktiliselt võimatu takistada tule levikut terve fassaadi ulatuses, sest pleki taha, tuulutuspilule, juurdepääs puudub ja õhu liikumine tuulutuspilus kasvab võrdeliselt temperatuuri kasvuga. Sellise ohtliku olukorra vältimiseks on enamikus hoonetes põlevmaterjalide kasutamine piiratud.

Küttesüsteemide tuleohutus

Linnavälistes asulates, kus asula keskküte välja lülitatud, on levinud kaminate ja ahjude ehitamine korteritesse, kus neid varem ei ole olnud. Sellisel juhul on mitmekorruselistes hoonetes kohe probleemiks suitsukorstna puudumine. Olemasolevate ventilatsioonilõõride kasutamine sellel eesmärgil on aga tuleohutusnõuetega keelatud.

Ventilatsioonilõõride ehitus­materjalid ei ole reeglina sobi­li­kud suitsugaaside juhtimiseks. Lõõrid hakkavad lagunema ja kujutavad endast ohtu hoones elavatele inimestele. Sellise olukorra puhul tuleks leida terviklahendus kogu hoone küttevajaduste lahendamiseks.

Rait Pukk on tuleohutusekspert, Tuleohutusekspertiisi Büroo OÜ

- Täpsemat infot küsige oma piirkonna päästekeskuse ennetustöötajalt või inspektorilt. Vajalikud kontaktid saab päästeala infotelefonilt 1524.

- Vajadusel aitame sobilike lahenduste ja ehitusmaterjalide valikul, samuti hoone ekspertiiside ja uuringute läbiviimisel. Lisa info@tuleohutusekspertiis.ee.