Väljendi "üks president korraga" leiutas vist üks Vene president. Eks neil oli kombeks üks võimumees korraga kakskümmend aastat järjest. Oleks väga imelik, kui uute kandidaatide puhul oleks neid ainult üks, aga kui küsimuse all on istuva presidendi uuesti valimine või mittevalimine, siis ei ole selles midagi hullu, kui ollakse istuva presidendiga niivõrd rahul, et keegi ei soovi esitada teist kandidaati. Muidu oleks see justkui kohustus, et keegi peab end ohverdama ja kandidaadi välja panema lihtsalt selleks, et demokraatlik mäng paistaks demokraatiana, isegi kui sel teisel kandidaadil sisulisi väljavaateid ei ole.
Aga kas see pole märk stagnatsioonist või teatavast poliitilisest letargiast? Tegelikult ju on Eestis veel nii mõnigi mees või naine, kes sooviks presidendina kätt proovida.