Reisifirma saatis oma kliendid sooja kohta!
KOKSTI
jalgpallihaige
saab sinise lehe või
punase kaardi
Terved jalgpallurid on homseks otsas!
Hiljuti tegid Viini ülikooli psühholoogid üllatava avastuse, et Mozarti muusika kuulamine ei tee lapsi targemaks.
Samas jäi vastuseta küsimus, kas Mozarti muusika kuulamine teeb lapsi rumalamaks, kuna sellekohased eksperimendid veel kestavad. Ometi on Viini ülikooli teadurid teinud juba terve rea epohhiloovaid avastusi just seoses Mozarti muusika mõjuga.
Nii avastasid nad, et kui porgandikasvatusega tegelevad agronoomid kuulavad juurvilja kasvuperioodil ööpäevas vähemalt kuus tundi Mozarti muusikat, ei mõjuta see porgandite kasvu mitte mingil moel.
Saadud tulemustele toetudes uuriti ka seda, mil määral mõjutab Mozarti muusika tomatite lehemädaniku kolmanda arengufaasi hälbeid. Kaheaastase katsetsükli tulemusena jõuti järeldusele, et Mozarti muusika ei mõjuta tomatite lehemädaniku kolmandat ega neljandat faasi.
Juba järgmisel aastal asutakse uurima kuulsa Viini klassiku muusika mõju tomatite juureusside paljunemisele mai teises dekaadis.
Psühholoog Horst Wolfi (PhD) juhtimisel läbi viidud katsed näitasid veenvalt, et Mozarti muusika ei mõjuta hapukapsasupi keetmisele kuluva energia hulka, sõltumata kapsaste kasvatamisel kasutatud väetistest ega kapsaste hapendamisel kasutatud soola tootmistehnoloogiast.
Koostöös Salzburgi konservatooriumi teaduritega läbi viidud eksperimendi käigus selgus aga üllatuslikult, et Mozarti muusika ei mõjuta absoluutselt kirjaklambrite õgvendamisel tekkivate metallikahjustuste ulatust seoses metalli väsimisega metalli mitmekordsel vastassuunalisel painutamisel erinevates kontrollgruppides.
Katses osales 12 000 Euroopa Liidu institutsioonides töötavat sekretäri, kontrollgrupis oli 11 600 äri- ja teenindusettevõtete juhiabi ning referenti. Katse viidi esmakordselt läbi ajavahemikus 2003-2005 ning korduskatse toimus 2007-2009.
Loodetavasti selgub juba lähiaastatel, kas Mozarti muusikal üldse mingit mõtet on.
SERGEI KRAANA
“Naeri” teadustoimetaja Viini lähistelt
VILDE VAADE
Ahoi kõigile, kes te lugeda mõistate! Kuigi müügimaks kehtestati Tallinnas, jõuab selle mõju igasse Eestimaa nurka. Ja ausalt öelda ongi nii, et nüüd on tõesti palju parem olla.
Vaevalt võeti meid rikaste klubisse ehk OECD liikmeks, kui Vabadussõja võidusammas lagunema hakkas. Mina kui vana pendlimees pendeldasin väheke öö läbi ja sain tulemuseks selle: kui uuel aastal euro tuleb, kukub sammas täiega kokku. Uskuge mind, oodake ja vaadake. Pendel ei valeta.
Nüüd asjast. Meie väikeses aedikus ehk aedlinnas on asjalood sedasi, et pühapäeval ei tohi mitte midagi teha. Kõik sai alguse sellest, et mõnele kodanikule ei meeldi, kuidas naaber pühapäeviti muru niidab.
Saadeti kaebus teele, kuhu vaja, ja palagan läks lahti. Pühapäevane muruniitmine keelati ära. Edaspidi võib seda teha esmaspäeviti ja teisipäeviti kell 10-13, kolmapäeval 9-12, neljapäev on kalapäeva tõttu vaba päev, reedel võib niita 12-13, laupäeval 9.30-10.30.
Ka mina ajasin õigust taga. Mulle ei meeldi, et naaber pühapäeviti pardliga habet ajab ning elektrihambaharjaga hambaid (loodetavasti enda omi) peseb. Need teevad samasugust meeletut müra ja põrgulärmi nagu muruniiduk. Sestap võibki meie kandis alates 10. juunist neid toimetusi teha ainult samal ajal, kui võib muru niita.
Mulle ei meeldi ka see, kuidas naaber tualetis vett peale tõmbab (ei tea kellele või millele?). Esitasin kaebekirja sellegi kohta. Ja läks läbi: uue korra järgi võib vett tõmmata vaid kolm korda ööpäevas, lõuna paiku ja õhtul kaks tundi enne öörahu algust.
See pole veel kõik. Meie vallas keelati ka koertel haukumine ära. Kes kas või korra selle korralduse vastu eksib, peab kasutusele võtma spetsrihma ja kandma seda elupäevade lõpuni. Rihm kujutab endast spetsiaalselt haukumisvastast kaelarihma, mida saab hästivarustatud kauplustest ja kioskitest.
P. S. Pakun teenust: vannide emaileerimine. Saadan teie uue või vana vanni oma emailiga kiiresti teie soovitud kohta. Kuulutus ei aegu, järjekorrad enneolematult pikad.
ANTON VILDE
otse sündmuskohalt
On koolilõpuaeg. Abituriendid astuvad nii-öelda ellu. 1971. aastal astusin mingi. Lõpetasin Tallinna 46. keskkooli. Kunstikallakuga klassi, mistõttu tuli teha diplomitöö ja see esitada. Siin juures see on.
Sa jumal, mihuke märul kõrge komisjoni seas lahti läks: miks lehvitab kahtlane kuju valget lippu? Miks on punane lill trotuaaril puruks kukkunud? Miks pole lipukandjal suud? Kas tal polegi siis ühiskonnale midagi öelda? Mis kapitalistlikud päikeseprillid? Silmavaadet pole näha! Kuulge, see on üdini apoliitiline! Vastaline!
Kogu selle tatipritsimise peale oskasin ma vaid kökk-mökk teha. Millegipärast sain siiski nelja kätte. Võtsin oma šedöövri kaenlasse, marssisin saalist välja ja saatsin kogu selle kõrge komisjoni mõttes persse. Verbaalselt tollal veel ei tohtinud.
Tegelikult olid mu plaanid kõige paremad ja üdini riigitruud. Olin näinud telekas miskit patriootilist sõjaseriaali (vist kapten Kloss), kus fašistid tungivad konspiratiivkorterisse, kuhu õige pea peab saabuma tähtis sidemees (Kloss). Et ta teaks, et ohtu pole, on aknalauale asetatud punase lillega pott.
Fašistid aga valvavad pererahvast ja kohe-kohe on aeg käes. Ühtäkki tormab üks valvatav patrioot akna poole ja tõukab lillepoti tänavale. Automaadivalang teeb ta muidugi sealsamas kutuks, aga Kloss on päästetud!
Seesama episood jäi mulle miskipärast meelde ja ma maalisin ta üles. Parimate kavatsustega. Suud polnud aga lipukandjal seepärast, et ma ei osanud seda korralikult teha. Ja päikeseprillid olid seepärast, te tollal oli seda tüüpi prillid eriti bondid.
LEMBIT REMMELGAS
Allikas: Postimehe esikülg 11. juuli 1994 — ekslikult on uudise juurde sattunud maapoliitik Arvo Sirendi foto.
Jalgpallireeglid on väga lihtsad, põhimõtteliselt järgmised. Mis liigub, seda löö jalaga. Mis ei liigu, seda löö, kuni liikuma hakkab.
PHIL WOOSNAM
RAUL REBANE: “Jalgpall on nahkkerast miljardeid korda suurem mull, mis aja jooksul on muutunud globaalse sõja aseaineks.”
Eesti Päevaleht, 31. mai 2002PAETISME
- Pangas avastati pankrotipesa. Loomakaitsjad ei luba seda lõhkuda.
- Soolise võrdõiguslikkusega võib rappa minna.
- Mida rohkem on ülemusel nõunikke, seda nõutum ta on.
- Kas me rikume keeleseadust, kui kirjutame ladina tähtedega?
TÕSI TAGA
- Reisisaatjad rabavad hommikust õhtuni, nii et keel neoonvesti peal!
- Biolagunev kilekott laguneb enne, kui kaubaga poest välja jõuad.
- Tallinna restoranides lisandub seapraele müügimaks ja kalasupile paadimaks.
- Kergem on kollitada lolli kui lollitada kolli.
ANDRES ÜLVISTE
