„See on väga suur arv inimesi,” rõõmustas ürituse eestvedaja Triinu Akkermann. „Ka ilm aitas kaasa, kuna mõlemal päeval oli soe ja päiksepaisteline. Teiseks edu põhjuseks oli see, et üritus toimus teist aastat ja oli rohkem tuntud, kui mullu.”

Triinu ise lõi kaasa kõige põhjapoolsemas söögikohas – Vasknarvas uksed avanud Maitseelamuste koja restoranis, kus käis kahe päeva jooksul kõhtu täitmas 1200 näljast. „See oli nagu turismiüritus, kuna enamus kes meie juures söömas käisid, polnud varem Vasknarva sattunud,” rääkis ta. „Osad alustasid meie juurest ja liikusid mööda Pepsi äärt lõuna pooles, käies eri kohtades söömas.

Kogu pakutud toit oli kohalikust toorainest.

Maitseelamuste koda pakkus koorest metsaseenesuppi, küpsetatud kohafileed ja soolatud rääbiseampsu. Külastajad sõid isukalt kõike. Kui mullu ei kippunud nooremad inimesed rääbist maitsma, siis tänavu oldi sellest väga huvitatud. Kahe päeva jooksul küpsetati ära 50 kilo kohafileed.

„Meile üllatusena toimis hästi see, et Narvas oli Kremli ööbikute etendus,” tõi Triinu Akkermann välja veel ühe tahu. Lõuna poolt tulnud inimesed käisid enne etendusele minekut Peipsi toidu tänaval söömas. Teised ööbisid aga pärast etendust Narvas ja tulid järgmisel päeval Peipsi toidu tänavale.

Kääpa OTTi restos käis nädalavahetusel 1070 inimest. „Meil oli eelmisel aastal 800 külastajat, nii et see on märgatav tõus,” tõdes Kääpa OTTi eestvedaja Annika Oras. „Terve päev oli saba, kogu aeg 30-40 inimest järjekorras. Esimest korda tekkis paus õhtul poole seitsme ajal.”

Nad pakkusid grillitud kohafileed, seenepüreesuppi, täidetud kartulit suitsukalaga ja metsaseenesalatit rukkileival. Suu sai magusaks meekoogiga, mis oli täielik hitt, lisaks oli menüüs pavlova, toorjuustukook, creme brülee ja kamavaht. Magus kraam sai laupäeval otsa, nii et kooke tuli juurde teha, kuid soolase toiduga tuldi ilusti välja.

Kääpa OTTi restos olid ametis ka väiksed teenindajad.

„Oli väga tore, sest inimesed olid positiivsed. Vahel on ikka mõni pipratera, kuid kui seda on tuhandest üks, siis see on köömes,” rääkis Annika Oras. „Meie tiim oli ka väga tubli, mu kolm last olid rakkes ettekandjatena ja vahepeal abistasid leti taga.” Tagasisidelehtedelt tuli välja, et väiksed teenindajad meeldisid külastajatele kõige rohkem. Ka vinüül-DJ Valter jättis külastajatele sügava mulje. Kääpa OTTi resto asus Laidi Zalekešina aias, mida käiakse ka turismibussidega vaatamas, nii et külalised ahhetasid ja ohhetasid sealset ilu nähes.

„See üritus on meie kõikide hüvanguks, mis siis et tõmbad ennast rihmaks, kuid suuremas võtmes teed seda, mis kutsub inimesi tagasi. Laupäeva õhtul poleks ma seda öelnud, kuid täna ütlen et jah, ikka teeme järgmisel aastal jälle!” lubas Annika Oras.

Rannapungerjal asunud Pärnaõue Pererestos käis üle kahe tuhande sööja. „Olime teist korda. Meeskond oli mullusest suurem, kuna pereliikmete hulgast tuli rohkem vabatahtlikke, nii et kõigi majutamiseks ei jagunud ruumigi,” rääkis Pille Põld.

Ka menüü oli mullusest laiem ja eriti uhke on ta suupistete üle. Selles vallas pakuti soolatud siiga kadakamarjade ja roseepipraga, serveerituna haugimarjaga, lisaks olid korvikestes soolaseene- ja lutsumaksasalat ning suitsulatikakreem. „Mu õde valmistas koos oma mehega nii peeneid magustoite, et nende vastu oli erakordselt suur huvi ja ka üks Tallinna restoran oli nende kondiitritoodetest huvitatud,” lisas ajutise kodurestorani pidaja. „Kookide ja kohvi aroom oli võimas.”

Pärnaõue Pererestos oli ka väga suur jookide repertuaar. Kui mullu osutus menukiks maasikasiider, siis tänavu kodune punase- ja mustsõstramorss, mille nad ise gaseerisid. Tehti ka kodukalja, millel oli väga suur minek, päris viisakalt läks ka koduõlut ja alkoholivabu kokteile. Erakordselt hästi võeti vastu omatehtud kasemahla- ja kõrvitsavein, menüüs oli ka marjaveine.

„Kuna meie kalasupp sai mullu ülisuure kiidulaulu osaliseks, siis lubasin et teeme seda tänavu nii palju, et kõik tahtjad saavad,” rääkis Pille Põld. „Kella kolmeks sai see siiski otsa ja olime sunnitud boršisuppi pakkuma.” Soolase poolelt pakuti praetud kartuleid väga rohke sibulaga. Kahe päeva jooksul kulus lausa 130 kg sibulat eri toitudesse ära. Fileeritud kohakala praadimine käis kahe panniga hommikust õhtuni, grilli pealt tuli lisaks sealiha.

Pärnaõue kodurestos panid külastajad ennast Eesti kaardi peale kirja.

„Ma ei uskunud, et tuleb nii palju rahvast ja ei julgenud palju leiba tellida. Leib sai esimesel päeval otsa, nii et teisel päeval ostsin 40 pätsi juurde,” rääkis kodurestorani perenaine, kes pühendas ettevõtmise Rannapungerja 485. aastapäevale. Külalised said oma nimed seinasuurusele Eesti kaardile kirja panna ja sealt on näha, et neid oli tõesti Eesti eri paigust.

„Emotsioone on palju! Mul on juba järgmiseks aastaks suured plaanid,” kinnitas Pille Põld. „Sellised katusüritused elavdavad kohaliku piirkonna elu ja toovad sinna rahvast, nii et oleks võimalik seal ellu jääda.”