-Selg nagu tundub pisut väsinud? Proovige massaaži!

-Kõrvalistuja saab kadedaks? Aga eks temagi saa kasutada kolme erineva võimaluse ja viie kiirusega seljasuristamist!

Pealekauba saab ta hallata nupule vajutamise järel lahti sõitvat kindlalaegast!

„Pariisi“ tundus pisut ka auto välimuses. See oli noobel, elegantne, parajalt kogukana tunduv, ometigi mitte pealetükkiv, robustne ei ammugi.

Ning mis suurusesse puutub, siis mahub Espace´sse seitse sõitjat. Viis nagu ikka ja kaks lühemat tagumisse pinki, mille saab nupule vajutusega põrandast välja võluda. Muide, nuppude abil saab kõiki viimaste ridade istmeid alla klõpsida.

Üldse on juhi elu võimalikult mugavaks muudetud. Soovid käiku sisse panna, puuduta vaid kangiga soovitud sõidusuunda ja mine. Puudutus ettepoole viib tagasi, puudutus tahapoole aga edasi.
Soovid parkida, vajuta käigukangi (no mis kang see pisike mängukann ka on!) küljel olevat nupukest. Suretad sõiduki välja, on kohe ka seisupidur peal.

Liikluses peab muidugi arvestama, et auto on parajalt suur (no peaaegu viis meetrit pikk) ning pööramisega läheb rohkem vaeva. Kuigi – sel autol on võime ka tagarattad pöörama panna. Ja pööravad küll, pole midagi öelda!

Muidugi ei saa niisugune ratastel varustuskogum läbi kõiksugu hoiatussüsteemideta. Näiteks sõidurajalt väljumise korral kostab niisugust põntsumist, nagu oleks sõiduraja piir tõesti füüsiliselt teele märgitud. Samas on väljavaade piisavalt nii hea, et juht saab ilma hoiatussüsteemidetagi hakkama.

Auto asub, kui olukorda avariieelseks peab, juhi eest ka pidurdama. Tõsi – esialgu piirdub ta vaid hoiatamisega.
Kõikide mugavus- ja turvaülesannete juhtimiseks on parajat mõõtu ekraan, mis tundub auto üle isegi liialt valitsevat.

Et kõigele sellele lisandub 12 kõlariga helisüsteem, tundub juba loomulik – Espace pole ju pelgalt sõiduriist, vaid mõnusa sõidu riist. „Tühja sest sihtkohast,“ võiks isegi öelda. „Tundke parem, kui mõnus selles autos on“.

Mõnes mõttes on see lause isegi õigustatud. Valikud pole ju enam tasandil „sõidab või ei sõida“, „laguneb või ei lagune“, „koliseb või ei kolise“. Küsimus on pigem sarnane eluaseme valimise omaga: mitte, et kas mul on katus pea kohal, vaid kuidas ma end selle katuse all tunnen.

Liikumisest siiski ka. Espace´le pakutakse kolme mootorit. Diislid on 130 ja 160 ning bensiin 200 hobujõuga. Diislite puhul on ametlik keskmine kütusekulu viidud alla viie liitri, mis nii suure auto puhul on tubli tulemus. Sajakilomeetrise tunnikiiruse saavutamiseni tuleb diislite puhul oodata veidi üle 10 sekundi, bensiinimootor on 2 sekundit särtsakam.

Valida on kolme režiimi, Eco, Comfort ja Sport vahel. Tavaline eestlane jätab Eco ilmselt veel kõrvale, järelikult jäävad kaks viimast. Ning kui tõdeda, et ega Espace´t ilmselt sportautoks ei osteta…

Nüüd aga tagasi küsimuse juurde, kas osta pigem üks või pigem kaks autot, sest poole Espace hinnaga (diiselmootori puhul 41 790 eurot) saab juba täiesti keskmise auto.

Vastus: oleneb, mida te soovite. Ning kas teil on soovide rahuldamiseks ka võimalus. Aga kui selline summa kibeleb kulutamist, siis proovige Espace´t ja te ei kahetse.

Kes otsib aga uue põlvkonna sõiduki ühisosa nende eelmistega, siis neile sobib Ylle Rajasaare väide, et viienda põlvkonna Renault Espace'i seob eelkäijatega peaasjalikult nimi ja üldine taotlus korrata algusaegade uuenduslikku triumfi.