Toetust saavad iseenesest taotleda kõik juriidilised isikud, aga ennekõike on see suunatud korteriühistutele, omavalitsustele, mittetulundusühingutele, näiteks energiaühistutele, aga ka äriühingutele. Eraisikud toetust taotleda ei saa.

Sisuliselt on tegemist maapiirkondadele suunatud meetmega, sest Tallinna ja Tartu objektide jaoks seda ei anta. Toetatakse päikeseenergia kasutuselevõtu projekteerimist, seadmete soetamist ja nende paigaldamist ühe taotleja kohta kuni 15 000 euroga. Toetusmäär saab tõenäoliselt olema 30% projekti maksumusest.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist öeldi Maalehele, et eesmärk on voor avada 2018. aastal, kusjuures järgmise aasta jooksul loodetakse rahuldada 100–150 taotlust.

Ministeeriumi avalike suhete nõunik Kadri Tonka märgib, et toetus on mõeldud ennekõike ikkagi päikeseenergia väiketootmiseks, kus lõviosa energiat kulub omatarbeks, mitte äriprojektide arendamiseks.

Põhimõtteliselt peaks asi välja nägema nõnda, et näiteks mõne väikelinna või aleviku elamu korteriühistu, mis soovib uuenduslikku päikeseenergiat kasutama hakata, võtab asja ette, kirjutab projekti ja viib selle koos taotlusega KredExisse. Positiivse otsuse korral saab ühistu oma päikeseprojektile kuni 30% tuge.

Täielikku energiasõltumatust päikeseenergia kasutuselevõtt ühele aleviku kortermajale ei anna, sest võrguühenduses peab see ikka olema. Küll aga võimaldab nn solarsüsteem hinnanguliselt keskeltläbi 70% ühtsest elektrivõrgust vähem energiat osta. Omatarbest ülejääva osa saab aga ühtsesse võrku müüa.

KredExist ei osata päikeseenergia kasutuselevõtu toetusmeetme kohta veel kuigi palju kosta, sest meetme tingimusi alles hakati välja töötama. Sestap ei teata ka öelda, millal meede käivitub ehk millal saab hakata taotlusi esitama.

Asutuse kommunikatsioonispetsialist Joonas Kerge märgib, et tegemist on projektipõhise toetusega, mis on mõeldud taastuvenergiat tootvate seadmete kasutuselevõtu soodustamiseks ning seda saavad taotleda kõik juriidilised isikud.

„Kui oleme koostöös MKMiga valmis saanud lõpliku versiooni tingimustest, siis saame ka taotlusvooru välja kuulutada,” kinnitab Kerge. „Plaanime kohtuda ja kaasata võimalikult palju turuosalisi ja huvigruppe.”
TASUB TEADA: Seadmete kõrge hind vajub ajalukku
Päikeseelektrijaama maksumust arvestatakse tihti suhtena, mitu eurot (€) kulub ühe vati (W) tootmisvõimsuse paigaldamiseks ehk €/W. Selle kujunemist mõjutavad:


  • päikeseelektrijaama suurus (mida rohkem kW, seda väiksem €/W);
  • paigaldise asukoht (maapind, fassaad, lame- või viilkatus);
  • katusele paigaldades katuse materjal (kivi, plekk, bituumen jt).

Päikesejaamast saadava elektrienergia hind kõigub vahemikus 0,10–0,16 €/kWh.


Kui veel mõned aastad tagasi oli 11 kW (aastatoodang ca 11 000 kWh) päikeseelektrijaama hind 2–3 €/W, siis nüüd on see juba isegi alla ühe euro vati kohta. Võimsusega 11 kW päikeseelektrijaama paigaldamisel võib arvestada investeeringuga kuni 15 000 € (koos käibemaksuga). Sõltuvalt maja energiatarvidusest võib investeeringu juba nelja-viie aastaga tagasi teenida.


Praegu toetatakse Eestis päikeseelektrijaamades toodetud elektrienergia ühtsesse võrku müümist 0,0537 €/kW kohta.



Allikas: Mihkel Mahlapuu, AS Tera
Allikas: Mihkel Mahlapuu, AS Tera