Selles metsas, mida enam pole, oli lebdorava elupaik. Foto: Vallo Kruuser

Eestimaa Loomakaitse Liit, MTÜ Noored Rohelised ja Erakond Eestimaa Rohelised teatavad, et uueks ohuks lendoravale on tõusmas läbikaalumata otsus hakata Virumaa elektrijaamades põletama suures koguses puitu. Selle võimalikku mõju lendorava elupaikadele ei ole hinnatud ja täiendavaid kaitsemeetmeid ei ole kavandatud.

Noorte Roheliste eestvedaja Züleyxa Izmailova sõnul elavad lendoravad peamiselt vanades haavametsades, kus leidub piisavalt õõnsustega puid pesitsemiseks ja varjumiseks.

„Paraku on raiesurve vanadele haavikutele täna väga suur ning lendoravate pesitsusalad on selle tõttu väga killustunud. Keskkonnaameti ja RMK poolt kavandatud kaitsemeetmed on küll vajalikud, kuid kaugeltki mitte piisavad lendorava säilitamiseks meie fauna loodusliku liigina“, tõdes Izmailova. „Riik pole suutnud kaasata erametsaomanikke lendorava kaitsesse, mis on tekitanud ühiskonnas ohtliku lõhe, sest paljud metsaomanikud suhtuvad lendoravatesse äärmiselt negatiivselt.“

„Oleks kahju juba lähitulevikus tõdeda, et Eesti lendoravad on välja surnud, sest ahnus ei lasknud meil säilitada neile vajalikku elukeskkonda“, ütleb Eestimaa Loomakaitse Liidu juht Heiki Valner ja lisab, et pea kõik poliitikud näitavad avalikkuse ees üles suurt loomasõbralikkust ja väärtustavad justkui liigirohkust, kuid paraku nende teod ja otsused räägivad sellele vastu.

Erakond Eestimaa Rohelised esimehe Aleksander Laane sõnul sureb inimtegevuse tõttu siin planeedil pea iga nädal mõni liik välja. „Oleks äärmiselt kahju sellele tendentsile ka oma kodus kaasa aidata. Lendoravate väljasuretamist ei tohi lihtsalt käed rüpes pealt vaadata!“

Eestimaa Loomakaitse Liit, MTÜ Noored Rohelised ja Erakond Eestimaa Rohelised kutsuvad üles:

- mitte alustama põlevkivijaamades puidu põletamist, kuni pole hinnatud selle sammu mõju lendoravale ega kavandatud täiendavast ohutegurist tulenevaid vajalikke meetmeid;
- rakendama kiirendatud korras kõiki Keskkonnaameti ja RMK poolt kavandatud meetmeid selle liigi kaitseks;
- kaasama tõhusalt lendorava kaitsesse ka erametsaomanikke;
- teavitama avalikkust lendorava kaitseks võetud meetmetest ja nende tulemuslikkusest.

Head inimesed, keda ei jäta külmaks lendorava saatus, saavad oma toetust avaldada uues rahvaalgatuse portaalis. Lendorava kaitseks antud allkirjad edastatakse Riigikogule.


Harilik lendorav on pisiimetaja. Lendoravad on öise eluviisiga ja nad kasutavad mitut pesa korraga, mida siis sagedasti vahetavad. Keskmiseks kodupiirkonnaks loetakse emastel ligi 6 hektarit, aga isastel ulatub see 40 hektarini. Iseseisvudes jäävad umbes 40% isastest oma sünnipiirkonda, aga emased lahkuvad oma pesa lähedusest ning läbivad pikemaid vahemaid leidmaks uusi territooriume. Lendorava pesapaigaks on puuõõnsused, mistõttu on elupaigas oluline õõnterohkete 70–120-aastaste haavapuude esinemine.

Lendorav on haruldane liik, kelle arvukus on vähenev ning keda on viimase viie aastaga leitud vaid Virumaalt. Kui 1990-tel elas lendoravaid 3180 ruutkilomeetril, siis 2015 on lendorava asustatud metsamaastikke alles jäänud vaid 550 km², millest sobivaid pesitsuspaiku on vaid 1-2 km². Liik on kantud Eesti punase raamatu 2. kategooriasse (ohualdis liik). Samuti on lendoravad arvatud 1. kaitsekategooriasse. Praeguse trendi jätkudes on lendoravad Eestis 2020. aastaks välja surnud.


Keskkonnaministeeriumi kinnitusel ei tähenda võimalikud muudatused elektrituruseaduses ja taastuvenergia potentsiaali tänasest parem ärakasutamine ohu suurenemist lendoravale.

„Lendorava kaitse tagatakse juba olemasolevate kaitsemeetmetega aladel, kuhu juba on moodustatud püsielupaigad ning vajadusel uute leiupaikade kaitse alla võtmisega,“ ütles keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp.

Täiendavalt näeb äsja kinnitatud kaitsekorralduskava ette mitmeid lendorava kaitseks mõeldud tegevusi, näiteks sobiva suurusega elupaikadele kohast kaitset ning potentsiaalsete uute elupaikade inventeerimist. Tähtsal kohal on ka liigi taasasustamise ja asurkondade isoleerituse uuringud, maaomanike nõustamine, kisklussurve vähendamine, tugiasustamine, elupaikade taastamine ning tehispesade paigaldamine ja hooldus. „Kindlasti annab oma panuse ka see, et lendorava kaitsmise vastu tunneb huvi üha rohkem inimesi,“ lisas asekantsler.

„Ohustatud ja haruldaste liikide kaitse on majandusreeglitest kõrgem, mistõttu 10% meie metsadest on range kaitse all ning kokku on eraldatud looduskaitsele üle veerandi,“ kinnitas Lamp, lisades, et valitsuse otsus luua võimalus statistikakaubanduses osalemiseks, ei tähenda ohu suurenemist lendoravale.

Metsade majandamine on Eestis tavapärane tegevus, mis toimub säästva metsanduse põhimõtteid järgides. Kokkulepped metsade kaitse ja majandamise vahel kajastuvad nii metsanduse arengukavas kui metsaseaduses.

„Elektrituruseadusega kavandatavad muudatused ei tekita survet metsade intensiivsemaks majandamiseks, küll aga leiaks kasutust näiteks raiete käigus tekkivad raiejäätmed, kraaviäärne võsa ja seni ümarmaterjalina eksporditud küttepuu. Juhul kui, taastuvenergia suurema kasutuse käigus peaks suurenema ka raiemaht, siis selleks on piisav ruum olemas - Eesti majandusmetsades jääb erinevatel põhjustel võimalikust kasutusmahust igal aastal tarbimata 2 kuni 5 miljonit m3 puitu,“ selgitas Lamp.

Lendorava kaitsest:

  • Keskkonnaregistris olevast 110 lendorava leiukohast asuvad 30 leiukohta kaitsealadel, 34 lendorava püsielupaikades ja 5 osaliselt kaitsealal või püsielupaigas. Püsielupaikades kehtib täna piiranguvööndi režiim ja sätestatud on piirangud metsa majandamisele.
  • Püsielupaigas tuleb hooldus-, valik-, sanitaar- või häilraie langi suuruse ja kuju kavandamisel tagada, et lank ei ulatuks asustatud pesapuudele ja neid 25 meetri ulatuses ümbritsevale alale. Keskkonnaametil on seejuures õigus esitada nõudeid raietehnoloogia, metsamaterjali kokkuveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas.
  • Püsielupaigas tuleb tagada metsa liigiline ja vanuseline koosseis järgmiselt:

1) kui puistu esimese rinde koosseisus on haava osakaal alla 30%, on üle 50 aasta vanuste haabade ja õõnsustega haabade ning neid 10 meetri raadiuses ümbritsevate puude raie keelatud;
2) üle 50 aasta vanuse metsa pindala ei tohi jääda väiksemaks kui 50% püsielupaigast;
3) lehtpuude osakaal puistus ei tohi jääda väiksemaks kui 10%.

  • 2/3 lendorava leiukohtadest paikneb riigimetsas, kus on viimase viie aasta jooksul asustatud elupaikade vahele loodud liikumiskoridorid. Täna on selliseid koridore 88 ja nad hõlmavad 1513 hektari suuruse ala riigimetsas.
  • Lendorava arvukuse languse peapõhjuseks loetakse elupaikade nappust ja nendevahelise sidususe puudumist. Oluliseks ohuks on ka röövlus ehk sattumine kakkude ja metsnugise saagiks.