Segased lood Nõval: õpilaskodu sulgemine võib tähendada väikese külakooli lõppu
Nõva kool asub Läänemaal Lääne-Nigula vallas. Tegu on üheksaklassilise üldhariduskooliga, kus lõppenud õppeaastal õppis 20 õpilast. Kui praeguse põhimääruse järgi kuuluvad kooli juurde ka lasteaed ja õpilaskodu, siis 1. septembrist kehtima hakkavast põhimäärusest on õpilaskodu välja jäetud.
Lisaks koondas aprillis toonane Nõva kooli direktori kohusetäitja Andres Liiv käskkirjaga kaks õpilaskodu kasvatajat. Selle otsuse kaebas kohtusse üks lapsevanem, keda esindavad advokaadibüroo Sorainen partnerid Allar Jõks ja Carri Ginter. Kuigi Tallinna halduskohus keelas juunis õpilaskodu sulgemise, on Lääne-Nigula vallavalitsus otsuse vaidlustanud Tallinna ringkonnakohtus, kuid praegu veel uut otsust langetatud pole.
MTÜ Nõva koolikogukonna juhatuse liikme ja Nõva kooli hoolekogu esimehe Ivo Karindi sõnul läheks õpilaskodu sulgemine vastuollu valdade ühinemislepinguga, kus on kirjas, et olemasolev põhikoolide võrk säilib. Ta lisas, et õpilaskodu sulgemine viiks päevapealt ära kolmandiku õpilastest, see omakorda tähendaks ülemise kooliastme sulgemist. Karindi sõnul näitavad küsitlused, et sellisel juhul jääks kooli maksimaalselt neli last ja see viiks omakorda kooli sulgemiseni. “See on kooli sulgemine läbi diplomaatiliselt korrektsete sõnavalikute – me sulgeme kooli, aga me ei räägi kooli sulgemisest,” ütles Karindi.
Vastuolu ühinemislepinguga Lääne-Nigula vallavolikogu esimehe Neeme Suure sõnul pole, sest seal on kirjas, et muudatusi koolivõrgus võib teha, kui lapsi on vähe. Praeguse prognoosi kohaselt alustab järgmise viie aasta jooksul Nõva koolis kooliteed kuus last. Suur ütles, et õpilaskodu nõuetekohaselt ülalpidamine on kulukas, sest see on vaid kuuekohaline ja praegugi on nõuded täitmata. Nimelt puudub vajalik tugipersonal. “Seda ei ole seal kunagi sellisena olnud,” lisas Suur.
Õpilaste prognoos ei arvesta sisserändega
“Ma arvan, et meil ei ole vaidlust selles osas, kas Nõva kool peab jääma või mitte,” rääkis Suur. “Ikka peab jääma. Küsimus on pigem – kuidas.” Nimelt on vallavalitsus teinud ettepaneku 2019. aasta sügisest sulgeda ülemine kooliaste. Suur rääkis, et aastaid on proovitud õpilaste vähesust lahendada õpilaskodu abil, kuid nüüd on vallavalitsusel kavas proovida teist plaani ehk luua kogukonnakeskne tugev kuueklassiline kool.
Karindi sõnul oleks sellisel juhul vanematel õpilastel sisuliselt valida kahe kooli vahel – valla teises otsas asuv Noarootsi kool või Lääne-Harju vallas asuv Risti põhikool. Mõlemad koolid jäävad Nõvast umbes 30 kilomeetri kaugusele.
Segased rahaasjad
MTÜ Nõva koolikogukonna liikmed ütlesid, et koolisulgemise poolt räägib ka kõrge õppekoha maksumus. Nimelt kulutab vald aastas koolile 4275 eurot, kuid Karindi arvutuste järgi peaks summa olema poole väiksem. MTÜ Nõva koolikogukonna liikmed ütlesid, et hind on kunstlikult kõrgeks aetud, sest kooli arvelt on ligi 30 000 euro eest tehtud ettemakseid vallale kuuluvale soojatootjale OÜ Nõva Kilgile. Neeme Suure sõnul puudub praegusel vallal huvi kohamaksumust tegelikust kõrgemana näidata ning OÜ Nõva Kilgile tehtud ettemaksed praeguseid otsuseid ei mõjuta.
Lõppenud õppeaastal vastutas firma veel kooli kütmise eest, kuid praegu on OÜ Nõva Kilk likvideerimisel. Endine ettevõtte juhatuse liige Peeter Kallas ütles, et tegu oli maksumaksja raha ühest kohast teise suunamisega, et toetada ettevõtte tegevust, kuid õpilaskoha maksumust see väga ei mõjutanud, sest ettemaks kogunes kahe ja poole aastaga. Endine Nõva vallavanem Kalle Saar ütles samuti, et ettemaksud õppekoha maksumuses ei kajastunud.
Endise Nõva kooli direktori sõnul oli kooli finantstegevuse vastu huvi tundmine ilmselt see, mis viis tema vallandamiseni eelmise aasta augustis. Kuigi ametliku põhjusena oli kirjas usalduse kaotus, rääkis toonane Nõva vallavanem Kalle Saar, et põhjused olid ajapikku kogunenud.
Endine direktor pidas endise vallavanema väiteid aga alatuks laimuks. Tema sõnul olid õpilaskodu dokumendid õigeaegselt valmis ja ministeeriumis kinnitatud. Ta pööras tähelepanu ka sellele, et õppeaasta lõpus polnud Saar veel ametis, mistõttu polnud endisel direktoril võimalik talle midagi esitadagi. Lisaks saatis endine direktor Maalehele 2017. aasta veebruarist pärineva vallavanema käskkirja, kus on kirjas tema suvine puhkus ja millele on alla kirjutanud toonane vallavanem Deiw Rahumägi. Endine direktor ütles, et ei kirjutanud alla ka oma vallandamisteatele ning pöördus töövaidluskomisjoni, kust ta võitjana välja tuli.
Probleemid kohusetäitja ümber
Saar määras direktori kohusetäitjaks endise Läänemaa päästepealiku ja toonase Lääne-Nigula volikogu aseesimehe Andres Liiva. Saare sõnul oli Liiva ametisse seadmisel kõiksugu takistusi, näiteks ei saanud Liiv koolimaja uksevõtit ja kooliarvutile oli kood peale pandud, mistõttu sai ta tööarvuti hoopis vallast. Endine direktor ütles, et tema ei saanud oma võtmeid ära anda, sest ta jätkas tööd õpetajana ning võtmete jagamine peaks olema koolipidaja kohus. Ta lisas, et õpetajate toas oli ka üks vaba tööarvuti, mida õpetajad direktori kohusetäitjale pakkusid, aga Liiv ei soovinud seda ning arvuti seisab kasutuna siiamaani.
“Kuna ta oma jutu käigus valetamise nurka rääkis, siis väljapääs oligi see, et minu peale karjuma hakata, et mida ma tahan ja mida ma endast mõtlen,” rääkis Karindi. Liiv teemat kommenteerida ei soovinud.
Neeme Suur ütles, et Nõva koolist laekus erinevaid signaale nii ühelt kui teiselt pool ning valla haridusnõunik teostas kohapeal ka paikvaatlust. “Tõenäoliselt oleks olukord olnud teistsugune, kui üks osa kooli kollektiivist ei oleks direktori kohusetäitjat koheselt soovimatuks isikuks kuulutanud,” sõnas Suur. Ta lisas, et eelmise aasta lõpust on räägitud, et tuleb välja kuulutada uus konkurss, kuna kohusetäitja näol on tegu tähtajalise töötajaga.