Seto Instituudi tegevjuht Ahto Raudoja on seda meelt, et lisaks leelole vajavad setud rohkem ka omakeelseid raamatuid. Foto: Raivo Tasso

Esimese raamatuna jõuab “Seto kirävara“ sarjas lugejateni evangeelium.

Seto Instituudi tegevjuhi Ahto Raudoja sõnul annavad nad alates jaanuarist välja setukeelseid ja -meelseid pildi-, teadus-, luule- ja lasteraamatuid.

Igas kuus ilmub üks raamat, lisaks veel tuleval suvel 20aastaseks saava Seto Kuningriigi suurejooneline pildialbum. Siiani on setu keeles trükitud üksikuid, enamasti tarbe- või käsitööraamatuid, neidki üsna juhuslikult.

“Setud on olnud rohkem kõneleja rahvas, aga ajad muutuvad ja on vaja hakata senisest enam ka oma keeles lugema ja kirjutama,” põhjendab Raudoja sarja vajadust.

Jaanuari lõpus lugejateni jõudev esimene setukeelne raamat sisaldab nelja evangeeliumi. Selle esmatrükk ilmus 1926. aastal, mistõttu on neid väga vähe liikvel.

Samas on nende järele praktiline vajadus. “Nüüdses evangeeliumis on omajagu muudetud keelekasutust, aga ka terminoloogiat. Toda esimest tegid toona ikkagi ju need, kes ise setud ei olnud,” rõhutab Raudoja.

Väga suur muutus võrreldes varasemaga ongi see, et setud hakkavad ise raamatuid tegema.

Veebruaris jõuab kaante vahele Andres Kalkuni ümberjutustus setude eeposest “Peko”, mõeldud eeskätt väikestele lugejatele. Omapära lisavad sellele 1996. aastal Setu kuninga pildimeistriks tunnistatud
Mauno Pekoneni fotod.

Märtsis näeb valgust Merle Jäägeri esimene setukeelne luuleraamat “Trumm”.

Edasi ootavad järge XX sajandi alguses üles kirjutatud setu naiste eluloolised laulud, lastele ja noortele mõeldud jutukogumik, aga ka Kauksi Ülle koostatud luuleantoloogia.

Üks mahukamaid saab olema Jakob Hurda “Setu raamat”, mis sisaldab suurmehe käsikirja põhjal seni trükis avaldamata materjale setu kalendrist, kombestikust, setukeelsetest nimetustest.

“Hurt tahtis sellest ise raamatu välja anda, aga õnnestub see alles nüüd,” räägib instituudi juht.

Edaspidi on soov koguda ja välja anda ka mälestusi, mis räägivad Setumaa uuest ärkamisajast viimase veerandsajandi sees. Kui kellelgi on käsikirjalisi materjale, tasub pöörduda instituudi poole, kus ollakse nõus aitama nende avaldamisel ja kirjastamisel.

“Unistame jõuda ka omakeelse tõlkekirjanduseni, nii et kirjutage ja tõlkige,” pakub Raudoja. Täpsemat infot saab info@setoinstituut.ee.

Sarja väljaandmisele on õla alla pannud Setomaa Valdade Liit.