Sigulda taimelaat hakkab kujunema eestlaste ostuparadiisiks. Foto: Lii Sammler

Sel aastal koguneb üritusele umbes 150 taimekasvatajat kõikidest Läti regioonidest, pakkudes laia taimevalikut: suvelilled, viljapuud ja marjapõõsad, ilupuud ja -põõsad ning mitmeaastased lilled ja muud taimed.

Nagu tavaks, saavad külastajad lisaks Lätis kasvatatud taimedele vaadata ja osta käsitöötooteid, aiakaupu ja tehnikat, maitsta Lätis toodetud hõrgutisi, osaleda haruldaste taimede oksjonil, erinevatel konkurssidel ja kampaaniates.

Taimede hinnad ja nõudlus


Eelmisel aastal nõudluse kasvu ja kuivuste tõttu täheldati elupuude puudus, mis on usutavasti mõjutanud ka nende hinna tõusmist. Kuivus kasvatas ka viljapuude kasvatajate kulusid. Ilutaimede valdkond on juba pikka aega stabiilne olnud, kuid märgata võib väikeseid kõikumisi mõnedes tootegruppides — poogitud taimede maksumus on viimastel aastatel kasvanud, lehtpuuhekkide taimed on aga läinud odavamaks.

Didzis Bērziņš, püsilillede kasvataja, ZS Bērziņi juhataja tunnistab, et inimesed otsivad aina rohkem midagi uut ja ennenägematut. „Jõukad külastavad sagedamini taimeturge ja ostavad istikuid ise isegi siis, kui neil on palgatud haljastuse projekteerija ja rajaja. Aina rohkem tekib kliente, kellel on oluline osta suur taim kohe ja praegu, hoolimata sellest, et see võib olla kallim,“ räägib Bērziņš.

Ta tunnistab, et talv oli säästev ja mitte ainult ilmaolude poolest, vaid ka hoolikas taimede soojustamine sügisel mängis oma osa. ZS Bērziņi on taimelaada külastajatele varunud erinevaid huvitavaid uudistooteid, näiteks südajalehine krambe (Crambe cordifolia) — suvel õitsev taim erakordselt lõhnavate õitega; valgeõieline pojeng ‘Chocolate Soldier’ (Paeonia lavtiflora), mis eristub oma väga tumeda õievärviga jm.

Läti virsikud on kuulsad


Viljapuude ja marjapõõsaste kasvataja, ZS Liepas esindaja Eduards Smiļģis räägib, et tänavu on taimede vastu tunda suuremat huvi kui mullu: „Varajane kevad ja eelmiste aastate kogemus näitavad, et konkreetsed sordid võivad ka lõppeda, mis sunnib inimesi aias askeldama juba märtsi lõpus. Tunduvalt on kasvanud soov toiduks tarvitatavate pihlakasortide järele. Viimased soojad talved ja hästi talvitunud eksootilised puud, näiteks virsikud, lubavad head saaki.”

Ka tema, sarnaselt püsilillede kasvatajatega, märgib, et tänu soojale talvele on selle üle elanud pea kõik istikud. Rääkides uudistest, osutab Eduards perepuude (mitu eri sorti kasvamas ühel puul) istikute nõudlusele, samuti soovile soetada ilusaid Lätis kasvatatud virsikuistikuid. Suve poole pakub ZS Liepas mitmeid tikrisorte.

ZS Pīlādži peremees Jānis Zilvers väidab, et viljapuude ja marjapõõsaste istikute soetamise maht on vähenenud, sest värskeid marju ja puuvilju on võimalik poest osta aastaringselt, suurte moosivarude ajad on lõppenud. Kuigi soov noppida värsket puuvilja oma aias kasvavalt puult või põõsalt pole kadunud.

Ka Zilvers tänab sooja, ilma eriliste temperatuurikõikumisteta talve, kuid tänavu olevat aktiivsemad olnud puid närivad jänesed ja hiired.

ZS Pīlādži puukooli müügikohast leiab laia õunapuude, madalate ja magusate kirsside valiku, mitmekesise pihlakate valiku, sealhulgas eriti dekoratiivse sordi ‘Dodong’.

Müüjaid ja taimede-istikute müügikohti saad otsida suurelt kaardilt SIIT.

.