Siseminister Katri Raik: mu ema elab tänu päästjatele
„Jah, ma oleksin pidanud põrandavaibad kokku korjama. Ma ei teinud seda. Jah, oleksin pidanud emale häirenupu muretsema, maksab 12 eurot kuus. Ma ei teinud seda. Ta kukkus. Kodus. Ja täna on ta elus ainult tänu sellele, et päästjad õigeaegselt appi jõudsid,“ meenutas siseminister Katri Raik.
Kukkumisel saadud vigastuste tõttu vajab Eestis aastas ravi 80 000 inimest, paljud neist ka surevad seda on väga palju. Kusjuures probleem on Raiki sõnul osaliselt justkui peidetud, sest paljud inimesed kukuvad kodus ja koduseinte vahele see asi jääbki, avalikusele märkamatuks. Aastas hukkub meil kukumise tõttu umbes 100 inimest. Tules kaotas mullu elu 50 ja uppus 42 eestimaalast.
Sestap on ministri sõnul ülioluline, et me oma lähedaste turvalisusele senisest enam tähelepanu pööraksime.
Siseminister Katri Raik, päästeameti peadirektor Kuno Tammearu ja ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe andsid täna toimunud pressikonverentsil ülevaate sellest, milliste päästesündmuste ja juhtumitega päästjatel üle kogu Eesti mullu rinda pista tuli.
Palju raskeid sündmusi
Aasta oli raske, päästekomandode elupäästevõimekus rohkete sündmuste ja väljakutsete tõttu kohati üsna kriitiline. 2018. aasta kuiv ja kuum suvi pani päästevõimekuse korralikult proovile: suure tuleohuga aeg kestis kokku 40, Jõgevamaal koguni 75 päeva ning tules hävis üle 400 hektari metsa ja raba.
Päästeametis mängiti läbi stsenaarium, kuidas saaksid meid vajadusel aidata Itaalia päästelennukid, mis olid valmis Rootsi maastikutulekahjudele appi tõttama.
Kohati oli komandode elupäästevõimekus Kuno Tammearu sõnul isegi kriitilise piiri peal, väljakutseid ja sündmusi oli nii palju – nende hulk kasvas võrreldes 2017. aastaga ligikaudu 2000 võrra. Väljakutseid tuli oli päästjatel mullu 26 599, päästesündmusi üle 15 000. „305 suurt sündmust oli meil, see on 60-100 rohkem kui varasematel aastatel,“ selgitas Tammearu.
Tulekahjude arv on meil samal tasemel Põhjamaadega, kuid nende tagajärjed on palju karmimad. Eriti kurvad tagajärjed on tulekahjudel Tartu-, Jõgeva-, Viljandi- ja Võrumaal. Päästjad päästsid mullu 322 inimest, neist 81 tulekahjudest. Vigastada sai päästesündmuste käigus 106 inimest.
Väga oluline teema, millega tuleb tegeleda, on alkoholi liigtarbimine. „Sellest tulenevalt juhtub igasuguseid asju, alkohol on suur probleem,“ sõnas päästeameti juht. Teise olulise murekohana nimetas ta üksi elavaid inimesi, kel puuduvad lähedased ja tugisüsteem. Lisaks mängib tulekahjude tekkes määravat rolli suitsetamine.
Veeõnnetusi 249, uppus 42 inimest, neist kaks lapsed (4- ja 14aastane).
Hooletuid majaomanikke karistatakse
Nii mullu kui ka järgnevatel aastatel suunas-suunab amet ennetustöö fookuse kodudesse, sest just seal juhtub märkimisväärselt palju sündmusi ning ka hukkub liiga palju inimesi.
Evakuatsiooninõuete mittetäitmise suhtes hakatakse tänavu rakendama nulltolerantsi – kui ikka kortermajas on varuväljapääsu uks lukus või selleni jõudmine mingi kolu tõttu takistatud, on majaomanikul üsna kindlasti väärteomenetlus kaelas.
„Meil on nüüd olemas lühimenetluse õigus ja seda me ka kasutame,“ viitas ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe hilujuti jõustunud seadusemuudatusele.
Lisaks sellele, et päästjad õpetavad inimesi kriisiolukordades toime tulema, näiteks elektrikatkestuse korral, tuleb neil endilgi selles osas varustust täiendada. Kui elekter pikamaks ajaks kaob, on Tallinnas Raua tänaval asuv päästekomando Kuno Tammearu sõnul täiesti reageerimisvõimeline, kuid paljude komandode tegevus mujal Eestis oluliselt häiritud, sest seal pole elektrigeneraatoreid.
Vaatamata sageli kurvalt lõppevatele sündmustele, millega ametil tegeleda tuleb, on neil eestimaalaste silmis väga hea maine (päästeametit usaldab 97% eestimaalastest) ja sellest vaatenurgast on meil lood siseturvalisusega minister Raiki sõnul hästi.
Kuid sarnaselt politseiga kimbutab ka päästeametit tööjõu puudus. Aastaks 2030 läheb pensionile 300 praegu töötavat päästjat ning seetõttu on järelkasvu koolitamine olulise tähtsusega.
