Soe kevad pani elu käima: erinevad taimed õitsevad üheaegselt ning linnud pesitsevad varem
Lindude varast pesapunumist ei julge ta siiski kinnitada, sest pole ei tänavu ega varematelgi aastatel jälginud, millal linnud pesitsema hakkavad.
Küll aga on ta aastaid pidanud päevikut lindude saabumise kohta.
„Esimestena tulid kuldnokad, siis hunnikus koos kohe järele punarinnad ja linavästrikud, ööbikud ja käod robinal pärast neid,“ loetleb ta saabunud sulelisi.
Meelis Uustal Eesti ornitoloogiaühingust teatab, et võrreldes eelmise aastaga alustasid varajased pesitsejad pesitsemist tõesti varem, sest ilmad muutusid soodsaks aprilli esimesel dekaadil.
„Midagi enneolematut esialgsetel andmetel ei ole. See, et varajastel pesitsejatel võib sõltuvalt aastast pesitsemine alata nädal varem või hiljem, on tavapärane ja eks see kõigub olulisel määral ka geograafiliselt - Lõuna- ja Põhja-Eestis,“ ütleb Uustal.
Kotkas jälle vara
Pärnumaal Vändra kandis elav loodusesõber Leili Mihkelson on samuti seda meelt, et linnud on varasemate aastatega võrreldes tänavu varem pesadele jäänud.
„Vaatan looduskaameraid ja seda mis õues toimub – tundub, et varem pesitsevad. Ükspäev muru niites nägin 13pealist kuldnokaparve ja mõtlesin, kas tõesti on noorlindudel juba suled seljas ja nad pesakastidest väljas. Selline parv vanalinde kevadel koos on ebaharilik. Aga ei saa ka kindel olla, et need noorlinnud olid – oleks pidanud lähemalt või binokliga vaatama. Seda võimalust mul tol hetkel polnud,“ räägib Leili.
Kotkad jõudsid tema sõnul tänavu Eestisse suhteliselt vara, kuigi ka möödunud aastal olid nad juba 4. aprillil kohal.
Pesitsusalale jõudmine aga ei näita veel, millal linnud pesitsema hakkavad, kinnitavad mõlemad loodushuvilised naised.
Kõik õitsevad korraga
Taimede osas lisab Viio Aitsam juurde, et võilille on tema arvates tänavu meeletult ning isegi hüpotees, miks see nii on, on tal olemas.
„Muld oli pikka aega külm ja niiske, teised umbrohud venitasid väljatulekuga, aga võilill, vintske vend, virutas ennast kõik kohad täis. Mul on põllul võilill võililles kinni!“ toob Viio näite.
Ning veel üks ebatavalise nähtuse on loodus tänavu vaatamiseks välja pakkunud – paljud taimed, mis muidu õitsevad üksteise järel, on nüüd õied valla löönud samal ajal, näiteks toomingas ja sirel.
„Mul abikaasa ütleb, et mõnel aastal on varemgi sedaviisi olnud, et need õitsevad ühel ajal, aga mina küll ei mäleta,“ ütleb Viio Aitsam.
Sama kinnitab ka Leili Mihkelson: „Kõik õitsevad korraga, mitte ainult toomingas ja sirel, vaid ka õunapuud, kirsid ja ploomid. Viimase nädala soojalaine on looduse tormama pannud.“
Viio Aitsam jälgib ka putukaid ning leiab, et taimed, putukad ning linnud kõik üksteist mõjutavad: „Ei imestaks, et sel aastal kõik pesitsevad varakult ja hoolega - need kuumad ilmad on putukaid ja muid väikesi elukaid liikvele ajanud väga palju. Üllatavalt palju ja nagu paisu tagant korraga - nii taimedest toitujad kui ka röövputukad.
Linnud näevad, et toitu on palju ja panevad ruttu munad hakkama. Väikeelustiku aktiivset liikumist mu meelest vähemalt osaliselt mõjutab omakorda see, et kõik taimed tormavad õitsemisega. Näiteks igasuguseid erakmesilasi ja teisi ka sagib õitel. Meil tulid ka ritsikad munadest välja varem kui tavaliselt. Siristamist see muidugi veel ei tähenda, kuna nad alles vastsed ja peavad nüüd kasvama.“
