Rõõmuteate väljakuulutamine Marimaa külas Šorunžas. Foto: Finno-Ugric Capitals of Culture

Soome-ugri maailma tänavuses kultuuripealinnas Marimaa külas Šorunžas kuulutati välja 25 miljonit hõimlast haarava maailma järgmine kultuuripealinn. Selleks sai Baškiirias asuv Miškino küla.

Esimest korda kultuuripealinna seitsmeaastase ajaloo jooksul laekus korraldajaile koguni kaks taotlust Eestist – Kihnust ja Viru-Nigulast ja samuti esmakordselt tuli taotlus Baškortostanist ehk Baškiiriast, kus asuvad samuti soome-ugri asumid ja Miškino näiteks on 60% ulatuses marikeelne.

Kultuuripealinnade liikumise idee autor ja kultuuripealinnade sekretariaadi juhataja Oliver Loode kommenteeris: „Žürii otsus anda tiitel Miškinole oli üksmeelne, kuid sellele eelnes 3-tunnine pingeline arutelu. Konkurentsi jäid lõpuks Viru-Nigula ja Miškino, kes saatsid enda esindajad Marimaale konkursi lõppvoorule.

Viru-Nigula esitlus oli eeskujulik, nende kasuks rääkis laiema Viru kultuuriruumi kaasamine, soome-ugri rõhuasetusega "Viru Folgi" kavandamine kultuuripealinna aasta peaüritusena, aga ka soome-ugri maailmakongressi toimumine Eestis 2020. aastal.”

Loode jätkas: „Marikeelse Baškortorstani küla Miškino tugevateks külgedeks oli lisaks samuti heale esitlusele asjaolu, et 2020. a toimub Baškortostanis rahvusvaheline CIOFFi folkloriaad, mille raames Miškino korraldab nö "soome-ugri open-air" festivali, mis võiks pöörata rohkem tähelepanu Baškortostani soome-ugri rahvastele ja kultuuripärandile.
Miškino rajooni lipp
Foto: Wikimedia Commons

Samuti asub Miškinos kultuurikeskus, mis koordineerib Baškortostani soome-ugri rahvaste - maride, udmurtide, mordvalaste jt kultuurielu. Geopoliitilisest seisukohast pidas žürii oluliseks soome-ugri kultuuripealinnade (ja üldisemalt soome-ugri liikumise) piiride avardamist ka turgikeelsesse maailma – on ju paljude soome-ugri rahvaste ajaloos/kultuuris/keeltes olulist rolli mänginud naabrus turgikeelsete rahvastega.

Tänasel päeval ei teata soome-ugri ringkondades piisavalt palju hõimurahvastest turgikeelsetes piirkondades , sh Baškortostanis ja Tatarstanis, loodetavasti aitab Miškino kultuuripealinna aasta kaasa selle teadlikkuse ja uute kultuurikontaktide tekkele.

Viru-Nigulat sooviks aga tunnustada julguse ja ettevõtlikkuse eest, et võeti ette teekond Marimaale ja esitleti Eestit parimast küljest. Loodetavasti Viru-Nigula jätkab osalemist soome-ugri liikumises.”

Senini on soome-ugri maailma kultuuripelinnad olnud järgmised:
2014 – Bõgõ (Starõje Bõgi), Šarkani rajoon, Udmurtia
2015 – Obinitsa, Setumaa, Eesti
2016 – Iszkaszentgyörgy ja Veszprém, Ungari
2017 – Vuokkiniemi, Karjala Vabariik (Venemaa)
2019 – Untšo (Šorunža), Marimaa (Venemaa)

Muuseas, ka Obinitsa ei jõudnud konkursil võiduni esimese kandideerimise järel, nii et nii Viru-Nigulale kui Kihnule on tulevikuski kõik teed lahti.
Soome-ugri maailma lipp
Soome-ugri maailma lipu kodulehekülg