Helju Mikkel. Foto: Rein Sikk

Helju Mikkel sündis 13. märtsil 1925 Nõos. Rahvatantsuteadmised omandas ta ENSV Rahvaloomingu Maja tantsukoolis. Lisaks sellele täiendas ta end erinevatel seminaridel ja koolitustel. Tantsujuhina tegutses ta alates 1945. aastast.

Aastail 1953–1978 oli Mikkel tollase Tartu Riikliku Ülikooli rahvakunstiansambli kunstiline juht.

Aastal 1956 oli ta üks üliõpilaspidude Gaudeamus algatajaid ning hiljem mitmel korral selle üld- ja aujuht.

Helju Mikkel kuulus üldtantsupidude lavastusgruppi neljal korral – 1970. aastal peo üldjuhina ning kolmel korral (1955, 1965, 1973) liigi üldjuhina. Aastatel 1994, 1999 ja 2004 süüdati tantsupeotuli Helju Mikkeli koduõuel Haldjal.

Helju Mikkeli looming on Eesti tantsuautorite seas üks omanäolisemaid. Tema tantsude sammustik on tugevasti seotud eesti rahvatantsuga, haarates laia teemaderingi, sh töö poetiseerimine, rahvakombed, loodus, inimsuhted. Helju Mikkeli tantse iseloomustab aegumatus. Nende juurde pöördutakse ikka ja jälle tagasi. See on meie autoritantsu kullafond. Tema tuntumad ja armastatumad tantsud on Kullaketrajad, Vanaisa polka, Otsapandjatse, Lina, Tedremäng, Kiigemäng ja Kaksteist kapukat.

Helju Mikkel oli eesti rahvatantsu mõtestaja, filosoof ja tantsumõtte levitaja. Selle kõige tõestuseks on Helju Mikkeli loodud rahvatantsija usutunnistus:

...
Olen kestmise läkitus Sinust ja Sulle,
tulen ja tantsin Sinust ja Sulle, Eestimaa.
Olen iva Su algusest, Eestimaa.

1997. aastast antakse Tartumaal välja Helju Mikkeli rahvatantsupreemiat.

Tunnustused:

  • 1963 – Eesti NSV teeneline kultuuritegelane
  • 1991 – Ullo Toomi nimeline rahvatantsustipendium
  • 2000 – Valgetähe III klassi teenetemärk
  • 2005 – Tartumaa Kuldne Tammeoks
  • 2011 – Anna Raudkatsi nimeline rahvatantsu elutööpreemia laureaat

Kultuuriministeerium
Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts
Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel