Kollaaž

Loe ka teemakohast artiklit "Omavalitsused püüavad endisi vallamaju sisuga täita".

Täpsustuste osas palume kirjutada veeb@maaleht.ee.

Jõgeva vald

Praegune Jõgeva vald tekkis Jõgeva linna ja valla ning Palamuse ja Torma valla ühinemisel. Praegu on vallamajana kasutusel Jõgeva kesklinnas Suure tänava hoone, milles varem tegutses Jõgeva linnavalitsus. Tühjaks ei jäänud ka Piiri tn 4 maja, kus toimetas haldusreformi eel Jõgeva vallavalitsus, seal paikneb nüüdse vallavalitsuse suurima koosseisuga osakond – sotsiaalosakond. Kesklinna majja see ära ei mahtunud. Ka volikogu istungeid peetakse Piiri tänava hoone saalis, mis on suurem, kui Suure tänava hoone saal. Piiri tänava hoone üks osa on plaanis riigi toel ümber ehitada esmatasandi tervisekeskuseks.

Tühjaks pole jäänud ka Palamuse ja Torma vallamaja: mõlemad on praegu kasutusel Jõgeva valla teenuskeskusena, kus ametis keskuse juhataja ja sekretär-registripidaja. Palamuse endises vallamajas paikneb peale teenuskeskuse Kuremaa spordikooli kantselei, üks ruum on välja üüritud kohalikule raamatupidamisfirmale. Peatselt on lisandumas veel üks üürnik.
Palamuse vallamaja
Foto: Jõgeva vald

Torma endises vallamajas paikneb peale teenuskeskuse veel MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus kontor.

Palamuse endine vallamaja avati pidulikult 2010. aasta aprillis. Hoone projekteerisid arhitektid Urmas Luure, Tõnu Rebane ja Marit Vendel OÜ-st Sirkel & Mall ning ehitas AS Maru Ehitus. Vallamaja läks maksma 15,9 miljonit krooni ning kümnendiku sellest aitas kinni maksta riik: neile omavalitsustele, kes asusid omanikule tagastamisele kuuluvates hoonetes (aga Eesti taasiseseisvudes Palamuse külanõukogu kontor sellises majas asus), kompenseeriti nimelt osaliselt ehitatava uue hoone maksumus. Hoone on omapärane nii oma ümmarguse põhiplaani kui ka ehitamisel kasutatud nn passiivmaja põhimõtete poolest. Ilmselt on tegemist ühe huvitavama vallamajaga Eestimaal.

Torma vallamaja on valminud tsaariajal, täpsemalt 1894. aastal. Lihtsa ristkülikukujulise põhiplaaniga kahekorruselise maakivist sokliga telliskivihoone muudavad eriliseks kõrgekvaliteediline telliskiviladu ja mitmed detailid.
Ahja vallamaja
Foto: Põlva vald

Mustvee vald

Avinurme valla, Mustvee linna, Lohusuu valla, Kasepää valla ja Saare valla ühinemise teel moodustus uus haldusüksus Mustvee vald 25. oktoobril 2017. Lisaks viiele omavalitsusele kuulub ühise Mustvee valla koosseisu ka Torma valla Võtikvere küla.

Vanadest vallamajadest on kasutuses kõik hooned. Mustvee linnas asub vallamaja endises linnavalitsuse hoones, lisaks võeti kasutusse veel üks hoone, sest vallaametnikud ei mahtunud ühte hoonesse ja volikogus istungid toimuvad kultuurikeskuses.

Endises Saare vallamajas asub Saare piirkonna teenuskeskus, raamatukogu ja lasteaiarühm.
Endises Kasepää vallamajas asub Kasepää piirkonna teenuskeskus ja raamatukogu, mõlemasse hoonesse on raamatukogu kolinud peale haldusreformi.

Endine Lohusuu vallamaja on antud rendile õmblusettevõttele. Lohusuu piirkonna teenuskeskus kolis uutesse renoveeritud ruumidesse teise majja.

Endise Avinurme vallamaja ruumides asub Avinurme piirkonna teenuskeskus, ruume on antud rendile RMK-le ning hoones on veel kultuurikeskus ja ujula. Hoonetes jätkub tegevus edaspidigi.

Põltsamaa vald

Ühinemisele eelneval perioodil oli Põltsamaa piirkonna omavalitsustel kolm vallamaja ja üks linnavalitsuse maja. Pärast ühinemist jäi täies ulatuses kasutusse neist kaks (Põltsamaa linnavalitsuse ja Põltsamaa vallavalitsuse hoone), endistesse Pajusi ja Puurmani vallamajadesse rajati teenuskeskused.

Peagi selgus, et Kalana külas asuv Pajusi teenuskeskus ei täida soovitud funktsiooni ning selle tegevus lõpetati. Õnneks elab endises vallamajas teisel korrusel üks üürnik, kes hoiab hoone ümbrust korras ning on kontaktisikuks omavalitsusele.

On püütud sinna hoonesse saada erinevaid teenuseid ja asutusi, kuid seni on katsed olnud tulutud. Mänginud on erinevad asjaolud: kaugemal linnadest või ruumide sobivused ja suurused. Vallavalitsus lasi kinnistu väärtuse isegi ära hinnata, juhuks kui ei leitagi kedagi hoonesse ja siis kaalutakse müüki. Kinnisvara väärtuseks hinnati ligikaudu 50 tuhat eurot.

Eelmise aasta lõpus tekkis kontakt Kaitseliiduga, kes parasjagu otsis omale sarnast hoonet, kus pakkuda kaitseliitlastele kodu, luua vajadusel õpperuumid ja korraldada laagreid. Käivad läbirääkimised ja vallavalitsus loodab lähikuudel jõuda tulemuseni.

Puurmani endine vallamaja, kus vaid väikeses mahus asuvad teenuskeskuse ruumid, leidis kiiresti funktsiooni. Veerand hoonet ehitati täielikult ümber perearstikeskuseks ning osa ruume on kasutuses ka iluteenuste osutaja poolt. Vallavalitsus on ka pakkunud rendipindu, kuid nende osas käivad veel läbirääkimised. Siiani on hoone piisavalt kasutuses, kuid loodetakse saada kasutajaid veelgi juurde.

Kanepi vald

Kanepi vallas ükski hoone tühjalt seisma ei jäänud. Krootusel asuva endise Kõlleste valla vallaruumid paiknesid Krootuse mõisa hoones, mis oli ühtlasi ka rahvamaja, raamatukogu ja noortekeskus. Tänaseks on ametnike kasutuses üks ruum ja tühjaks jäänud ruumidesse laiendas end noortekeskus, seega on hoones aktiivne elu sees.

Saverna külas paiknevad endise Valgjärve vallavalitsuse ruumid paiknesid samuti multifunktsionaalses hoones. Majas oli ja on tänaseni veel noortekeskus, raamatukogu ja lasteaed. Täna on vallaametnike kasutuses seal majas kaks ruumi, üks ruum on välja renditud ettevõtjale ja paar ruumi ootavad veel välja rentimist, kuid huvi on ka nende osas juba tuntud.

Kanepi vallamaja on täna oma endistes ruumides, tehtud on mõningaid ümberkorraldusi, et kõik kenasti ära mahuksid, kuid suuri muudatusi teha pole vaja olnud. Ühinenud valla ametnikud mahuvad kõik sõbralikult ühte majja Kanepi alevikus ära.

Põlva vald

Põlva vallas on kasutusel kõik endised vallamajad. Neid kasutatakse teenuskeskustena, kus toimuvad kodanike vastuvõtud ja osad ruumid on antud ka avalikku kasutusse.

Ahja vallamaja asus ümberehitatud vanas Ahja mõisa ait-keldri hoones II korrusel. Lisaks teenuskeskusele asub hoones veel Ahja kultuurimaja, noortekeskus ja pakutakse postiteenust.
Laheda vallamaja asus endises „Koit“ kolhoosi keskusemajas. Seal tegutseb lisaks teenuskeskusele ka Tilsi lasteaed ja seal on samuti perearsti vastuvõturuumid.
Mooste vallamaja
Foto: Põlva vald
Mooste vallamaja ehitati 1875. aastal spetsiaalselt vallamajaks. 1931. aastani kandis vald nime Moisekatsi, siis nimetati ümber Moosteks. Omavalitsus on paiknenud hoones järjepidevalt läbi aegade, millega oli Mooste vallavalitsus üks üheteistkümnest taolisest omavalitsusest Eestis.
Vastse-Kuuste vallamaja
Foto: Põlva vald
Kahekorruseline Vastse-Kuuste vallamaja oli ümber ehitatud 19. sajandi postijaamast 1934. aastal. Postijaama ümber- ja juurdeehitus vallamajaks läks tollel ajal maksma ca 5000 krooni. Algselt paiknesid hoones vallasekretäri, abisekretäri ja käskjala eluruumid, arhiiv, kohtuotsuse ruum ja kaks kongi ning perekonnaseisuameti ruum, kus toimusid ka volikogu istungid. Praegu on osa ruume kasutusel Vastse-Kuuste teenuskeskusena ning ülejäänud ruumid on välja renditud mittetulundusühingutele.
Häädemeeste vallamaja
Foto: Anneli Leppik

Räpina vald

Praegune Räpina vallamaja valmis 1957. aastal Räpina rajooni partei- ja komsomolikomitee tarvis, samuti töötas siin ajalehe „Sotsialistlik Räpina“ toimetus. Pärast Räpina rajooni likvideerimist oli maja kasutusel haiglana ja seejärel seisis aastaid kasutuseta. Räpina linnapea Vello Ootsingu eestvõttel hoone renoveeriti: esialgu asus siin linnavalitsus ning pärast linna ja valla ühinemist vallavalitsus.

Viimase haldusreformi tulemusel jätkasid Meeksi, Räpina ja Veriora vallavalitsused oma ülesannete täitmist senistes asukohtades kuni 31.12.2017.

Alates 1. jaanuarist 2018 korraldati seniste ametiasutusete töö ümber. Tööd alustasid Meeksi piirkonna teenuskeskus ja Veriora piirkonna teenuskeskus. Teenuskeskuste mõte on, et kohapealsed elanikud saaksid oma küsimustes pöörduda kodukoha lähedal ametnike poole, ilma et peaks ilmtingimata keskusesse sõitma.

Veriora Raamatukogu-Külakeskus valmis 2009. aastal. Enne seda kasutas vallavalitsus ruume Uus tn 5 asuvas kortermajas. Hoones asus Veriora vallavalitsus, rahvaraamatukogu, perearstipraksis, haruapteek ja päevakeskus. Haruapteek suleti juba enne valdade ühinemist ning päevakeskuse tegevus korraldati ümber 2018. a lõpuks.

Praegusel hetkel jätkavad majas tegevust Veriora rahvaraamatukogu, Veriora teenuskeskus ja perearstipraksis. Lisaks neile kasutab majas regulaarselt ruume MTÜ Tegus Veriora all tegutsev Perenaiste selts, kes korraldab seal oma koolitusi ja õppepäevi.

Meeksi vallamaja asus algselt Küka karjamõisa valitsejamajas. 2007. aastal koliti majja Mehikoormas, mis algselt oli ehitatud 1980-ndatel aastatel Rahvaste Sõpruse kolhoosi söökla-teeninduskeskuseks ja kus peale söökla asusid veel kondiitritsehh, juuksuri töötuba, villavahetus ja postkontor. Hiljem ka hoiupank. Maja ühes tiivas oli viis võõrastetuba. Peale põllumajandusreformi lõpetas tegevuse söökla ja renoveeriti Tartu Tarbijate Kooperatiivi kaupluseks. Teeninduskeskus renoveeriti 2006 ja seal said oma ruumid Meeksi vallavalitsus, perearst, politsei, postkontor, seltsikeskus ja aastal 2012 ka lastehoid. Peale valdade ühinemist jäi sinna Räpina valla Meeksi teenuskeskus, samuti lastehoid, seltsikeskus, kolm võõrastetuba ja keraamika töötuba.

Häädemeeste vald

Pärnu mnt 13 asuv maja ehitati 1911.aastal spetsiaalselt ning on tüüpiline aastail 1889–1918 ehitatud vallamaja, on urbaltisch ehk vanabalti stiili. Seda iseloomustab suurem maht võrreldes varasemalt ehitatud vallamajadega Eestis ja ka parem viimistlus ning eksterjööris dekoratiivelementide kasutamine. Enamasti paiknesid taolised hooned traditsiooniliselt Liivimaa kubermangu alal.

Vabariigi esimese perioodi ajal oli hoone ühes ruumis raamatukogu ja mingi aeg ka arestikamber.
1958 – 1982 tegutses hoones Häädemeeste lasteaed, kuni sai endale spetsiaalselt lasteaia majaks ehitatud hoone Häädemeeste alevikus. Alates aastast 1982 olid majas korterid, mida kasutasid lasteaia töötajad.

6. detsembril 1990 kinnitati Häädemeeste valla omavalitsuslik staatus ning hoonest sai vallamaja. Häädemeeste vallavalitsus asus seal kuni 2017. aasta lõpuni ehk kuni kuulutati välja uus ühinenud Häädemeeste vald.

Alates 2017. aasta oktoobrist on hoone kandnud Häädemeeste valla teenuskeskuse funktsiooni. Teenuskeskuses töötavad kultuurinõunik, arendusnõunik, sotsiaaltöö spetsialist, sekretär, majandusnõunik, valvur-majahoidja ja kütja. Häädemeeste vallavalitsus asub aga endise Tahkuranna vallavalitsuse ruumides Uulu külas.

21.augustil 2018 istutasid kõik toonased Eesti vabariigi ametis olevad ministrid hoone õuealale Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul 15 tammepuud. Ministrid olid teel Lätti ühisistungile.

Käesoleval aastal on plaanis panna hoonele uus katus, maja soojustada ja panna ka uus fassaadi laudis. Hoone hakkab välja nägema samasugune tänasega. Järgmisel aastal loodetakse teha suured rekonstrueerimistööd hoones sees ning paigaldada maakütte. Lisaks ametnike tööruumidele hakkaks hoones asuma muuseum.
Endine Vändra alevi vallamaja, nüüdne Põhja-Pärnumaa vallamaja.
Foto: Põhja-Pärnumaa vald

Lääneranna vald

Kõigis endistes vallamajades (Koonga, Kõmsi, Varbla) asub piirkondlik teeninduskeskus. Koongas ja Varblas käib ettevalmistus perearsti vastuvõtu ruumide rajamiseks tühjaks jäänud ruumidesse. Kõmsil läheb osa ruume kultuurimaja ja osa noorte kasutusse.

Lääneranna vallamaja asub aga omaaegse Lihula valla vallamajas koos politsei ja töötukassaga.

Põhja-Pärnumaa vald

Põhja-Pärnumaa vald tekkis nelja (Vändra alev, Vändra vald, Halinga vald ja Tootsi vald) valla ühinemise tulemusel. Kõigis endistes valdades olid oma vallamajad. Põhja-Pärnumaa vallamajana on kasutusel endine Vändra alevi vallamaja, kus tehti mitmeid ruumide ümberpaigutusi, et tagada elanike igakülgne teenindamine.

Endises Vändra valla vallamajas tegutsevad mitmed spordivaldkondade MTÜ-d, politseijaoskond, hulk kontoriruume on välja renditud kohalikele ettevõtetele.

Endises Halinga vallamajas on Põhja-Pärnumaa Pärnu-Jaagupi halduskeskus, kus töötavad sealset piirkonda teenindavad ametnikud ja osades ruumides on Põhja-Pärnumaa vee-ettevõte AS Mako.
Endises Tootsi valla vallamajas on Põhja-Pärnumaa Tootsi piirkonna halduskeskus, kus lisaks kolmele ametnikule on ka spordikeskus.

Seega on kõik endised vallamajad kasutusel ja esialgu nende müügiplaane ei ole.
Surju vallamaja
Foto: Saarde vald

Pärnu linn

Pärnus on endised vallamajad jätkuvalt omavalitsuse käsutuses ja tühjaks nad ei jäänud ning müüki pole pandud. Nimelt otsustati ühinemislepinguga, et Pärnuga liituvad vallad jäävad edaspidi osavaldadeks ja linnavalitsuse struktuuris ongi na osavalla keskussed. Osavallakeskuse juht on otsealluvuses linnapeale ja temaga koos töötavad keskustes need erinevate osakondade spetsialistid, kes teenindavad kohalikke kohapeal, et kohalik elanik ei peaks sõitma keskuslinna linnavalitsusse, vaid saab kõik linnaelanikule mõeldud teenused kätte kohapealt. Seega vallamajades on nüüd osavallakeskused ja regulaarselt kogunevad ka neis majades osavallakogud, kes vaatavad läbi linnavolikogu eelnõud ja otsustavad kohapeal kohaliku elu puudutavaid küsimusi.

Audru vallavalitsuse majas Pärnade allee 7 on nüüd Pärnu linna Audru osavalla keskus ja osa maja ruumidest on antud üürile erinevatele organisatsioonidele, kuna osavallakeskus ei ole ametnike poolest enam nii arvukas, kui oli vallakeskus.

Paikusel samuti on endises vallamajas Pärnade puiestee 11 Paikuse osavallakeskus, saali kasutavad need, kes seda soovivad ja ühe korruse ruumid on antud rendile.
Ka Tõstamaa osavallakeskus tegutseb endises vallamajas Sadama tee 2.

Audru ja Paikuse osavallakeskuse hooned on valminud ENSV ajal, Tõstamaa keskuse maja on ajalooga maja. Linnavalitsus ise paikneb jätkuvalt linnavalitsuse hoones Pärnu kesklinnas, Suur-Sepa tänaval. Kokku on linnavalitsuse süsteemis 183 ametikohta (koos linnavalitsuse liikmetega), osavallakeskustes kohapeal on koos keskuse juhiga 5 –7 ametnikku.

Saarde vald

Haldusreformi käigus ühinesid 2017. aasta valimiste järgselt Saarde ja Surju vald.
Senisest Surju vallamajast sai Saarde valla Surju teeninduskeskus. Hoone ise on ehitatud möödunud sajandi kolmekümnendatel aastatel talumeeste poolt ühistumeiereiks.

Individuaalloomapidajatelt piima vastuvõtmine toimus meiereis kuni kaheksakümnendateni. Surju sovhoosi moodustamise järel, aastail 1964–1966 ehitati võimsate maakivikmüüridega meiereid pikemaks ja peale teine korrus ning sellest sai sovhoosi keskus, kus allkorrusel oli söökla-rahvamaja. Taasiseseisvumise ja põllumajandusreformi käigus asus hoonesse Surju vallamaja, mida on veerandsajandi jooksul renoveeritud.
Tali vallamaja
Foto: Saarde vald
Nagu Surju valla aastatel, nii mahuvad ka praegu hoonesse lisaks valla bürooruumidele veel valla raamatukogu ja rendipindadel apteegi müügipunkt, väike õmblustöökoda ning samuti OÜ Surju PM bürooruumid. 1000 elanikuga Surju vallas said juhtimise ja elukorraldusega hakkama kuus vallaametnikku, praeguses teenuskeskuses on 4,5 töökohta.
Endised Puhja vallamajad
Foto: Argo Ingver

Tori vald

Endised vallamajad on tänaseks Tori vallavalitsuse teenuskeskused: Ares, Saugas ja Toris. Sindi linnavalitsuse hoonest sai vallamaja. Elanikel säilis võimalus kodu lähedal suhelda vallavalitsuse esindajatega. Hetkel on teenused erinevate hoonete kaupa jaotatud: Tori alevikus (ehk Tori teenuskeskuses) asuvad majandusosakond ja sotsiaalosakond. Sauga alevikus (ehk Sauga teenuskeskuses) asub arengu- ja planeeringuosakond, majandusosakond, sotsiaalosakond. Are alevikus (ehk Are teenuskeskuses) on sotsiaalosakonna töötajad.

Vallavalitsuses Sindis töötavad vallavanem, kantselei, sotsiaalosakond, haridus- ja kultuuriosakond, rahandusosakond.

Teenuskeskuste ruume rendivad ka mõned asutused ja ettevõtjad. Tori teenuskeskuses on veel Rohelise Jõemaa Koostöökogu, perearst ja üht kabinetti rendib tee-ehitusfirma.
Sauga teenuskeskuses on lisaks vallavalitsuse esindajatele piirkondlik spordisaal, kaks eraettevõtet rendivad ruume ning on ka Sindi Vee esindusruum.

Are teenuskeskuses asub ka huvikeskus, noortekeskus, juuksur, ilutuba, raamatukogu, perearsti kabinet, pensionäride päevakeskus, piirkonnapolitseiniku kabinet, laste mängutuba, naisseltsi tuba, saun ja jõusaal.

Kehtna vald

Kehtna vallas on kõik endised vallamajad kasutusel ja otsuseid nende kasutuseesmärkide muutmiseks ei ole.

Kohila vald

Kohila vald haldusreformi käigus ühtegi uut ehk siis endist vallamaja juurde ei saanud. Küll on kevadel 2006 valminud uue vallamaja kõrval olemas vana vallamaja, mis on kasutada antud Kohila Turvakeskusele sotsiaaltöö eesmärgil. Kavas on viia lõpule vana vallamaja teise korruse renoveerimine ja võtta see samuti kasutusele sotsiaaltööks. Vana vallamaja valmis juba 1893 ja on näinud erinevaid aegu. Selle ees on 1905. aasta revolutsioonist osalejaid pekstud, siin on oldud tunnistajaks Eesti riigi tekkele ja okupatsioonivõimude tulekule. Vallamaja oli nõukogude ajal kasutuses Kohila alevi- ja külanõukogu hoonena (ühes otsas alevinõukogu ja teises otsas külanõukogu). Hanno Talving on Kohila vana vallamaja iseloomustanud kui klassikalist kroonuehitist. Hoone on viilkatusega, puidust, tagasihoidliku arhitekturiga ja rõhk on sel pandud rohkem ruumiprogrammile kui välisviimistlusele.

Märjamaa vald


Viimase haldusreformi käigus ühinesid Vigala ja Märjamaa vallad Märjamaa vallaks. Vigalast sai osavald ja endise vallavalitsuse ruumid kortermajas Sääla tee 8 said Vigala osavallavalitsuse kasutusse.

Rapla vald


Nii Juuru kui ka Raikküla endistes vallamajades asuvad pärast ühinemist Rapla vallaga praegu teenuskeskused. Osa Juuru vallamaja ruumidest jäi vabaks. Sihtasutuse Juuru ja Hageri Kihelkonna Muuseumid peamine struktuuriüksus Mahtra Talurahvamuuseum, mis asub Juurus, on praktiliselt asutamisest alates aga töötanud tugevas ruumikitsikuses. Puudu on nii ekspositsiooni- kui hoidlapindadest. Märkimisväärne osa museaalidest on seetõttu paigutatud ajutistele pindadele.
2018. aasta suvel pöördus muuseumi juhtkond vallavalitsuse poole koostööettepanekuga, milles leiti, et 1892. aastal spetsiaalselt vallamajaks ehitatud hoone sobiks suurepäraselt museaalide eksponeerimiseks ja hoidmiseks. Esitati plaan arendada aastatel 2019–2020 vallamajas välja Mahtra Talurahvamuuseumi hoidla- ja ekspositsioonipinnad, kus leiaks oma õige koha ka omavalitsuse ajalugu kajastav ekspositsioon.
20. detsembril 2018 otsustas Rapla Vallavolikogu anda osa endise Juuru vallamaja ruumidest tähtajatult Sihtasutuse Juuru ja Hageri Kihelkonna Muuseumid kasutusse. Tänaseks on sõlmitud ka leping ning muuseum on asunud ruume sisustama.

Raikküla vallamaja asus viimased 22 aastat Kabala mõisa peahoones. Mõisa peahoone asub Vigala jõe kaldal ning seda on esimest korda mainitud 1469. aastal. Kabala mõisas on olnud kool, kolhoosikontor. 1997.a kolis Kabala mõisasse vallavalitsus ja sellest sai vallamaja. Kabala mõisas asuti ruumide ettevalmistust nn uueks ajajärguks 2016. aastal, kui oli teada, et Raikküla vald ei jätka iseseisvana vaid ühineb Rapla vallaga.

Kohalikul kogukonnal oli huvi saada mõisa hoonesse omale kooskäimiseks ruumid. 2017 . alustati restaureerimistöödega. Remonditi kaks kabinetti savitoaks ja endine volikogu saal avati 2018.a külatoana ja on kohalike inimeste kasutuses. Näiteks Kabala mõisa savitoas valmib kohalike keraamikahuviliste poolt sel kevadel, peale kahe aastast õppetegevust, Kabala mõisa meenenäidis. Parimaks valitud näidisest saab edaspidi Kabala mõisa serviis.

Kabala mõisa peahoones asub ka Kabala raamatukogu. Raikküla teenuskeskuses on võimalik teha elanike registri toiminguid, vastu võtab sotsiaaltööspetsialist, avahooldustöötaja. Seal on ametis ka piirkonnajuht, raamatupidaja ja majandustöötaja.

Elva vald

Endises Elva linnavalitsuse hoones asub praegu Elva vallavalitsus.
Puhja endist vallamaja (Reku tee 3) kasutati kuni 2016. aastani, majas on aegade jooksul asunud ka külanõukogu, pank, sidejaoskond. Seejärel koliti Puhja alevis asuvasse perearstikeskuse 2. korrusele, kus täna asuvad Elva valla teenuskeskuse kabinetid. Puhja vana vallamaja on plaanis maha müüa.
Puhja vallamaja
Foto: Argo Ingver
Konguta vallamaja asus Konguta kooli ja lasteaiaga ühes majas. Peale haldusreformi olid seal Elva valla teenuskeskuse ruumid. Alates selle aasta kevadest on Konguta teenuskeskuse ruumid viidud täielikult renoveeritud sotsiaalmajja „Tareke“. Endistes vallaruumides tegutseb täna Konguta kool.
Rannu ajaloolises vallamajas, mis ehitati spetsiaalselt valla- ja kohtumajaks, tegutses peale haldusreformi tänavuse aasta alguseni Elva valla teenuskeskus. Seejärel kolisid teenuskeskuse töötajad Rannu rahvamajja, kus inimestel on lihtsam ligipääsetavus teenustele. Rannu vana vallamaja osa ruume on välja üüritud ja plaan on välja üürida ka need, mis veel vabad. Ruumid elamiseks ei sobi, kui siis väikeettevõtluseks või loomemajandusettevõtjatele.
Rannu vallamaja
Foto: Argo Ingver

Rannu vallamaja on ehitatud 1902. aastal valla- ja kohtumajaks ja kuni 2017. aastani toimis vallamajana. Punastel aegadel muidugi külanõukoguna. Veel on majas olnud sidejaoskond, pank, konstaabel, kino.
Suurvesi Tähtvere vallamajas 2010. aastal.
Foto: Raivo Tasso

Rõngu vallamaja müüdi enne haldusreformi Rõngu vallavolikogu otsusega maha. Praegu asuvad Elva valla Rõngu teenuskeskuse ruumid vallale kuuluva hooldusravikeskuse ruumides.
Palupera vallamajas asub tänasel päeval Elva valla teenuskeskus koos raamatukoguga. Samas tegutsevad endiselt kultuurimaja poolel tantsuklubi Mathilde isetegevuslaste grupid ja hoone teisel korrusel on sotsiaalkorterid. Ruumid sobiks ka väikeettevõtluseks või külaliskorteriks.

Kastre vald

Kastre vallaks ühinesid senised Haaslava, Mäksa ja Võnnu vallad. Uue valla keskus hakkas asuma Kurepalus, kus kogu valdadeks olemise ajal on asunud vallamaja, viimati Haaslava vallamaja. Kastre vald hakkas kohe endistele, samuti väga väärikatele hoonetele rakendust otsima.
Mäksa vallamajast Poka külas on tänaseks saanus Kastre valla sotsiaalteenuste keskus, kus igapäevaselt toimub päevahoid erivajadustega inimestele, lisaks korraldatakse sellest keskusest koduhoolduse ja tugiisikuteenuse toimimist. Hoone teine korrus on tänaseni kasutusest väljas nagu ta oli ka enne ühinemist, kuid tulevikus on plaan keskuse tarvis neidsamu ruume laiendada. Täna on Pokal veel ka valla teenuspunkt, kuid see saab uue asukoha seoses sellel aastal algava Melliste raamatukogu ja noortekeskuse ehitusega Mellistesse.
Võnnu vallamaja Võnnu alevikus toimib samas asukohas teenuskeskusena, kus ametnikest on igal päeval olemas sotsiaaltöötaja ja registripidaja. Varem asusid ametnikud hoone teisel korrusel, nüüd on nad kolitud esimesele korrusele. Teise korruse ruumidesse sh endisesse volikogu saali kolis eelmise aasta kevadel Võnnu raamatukogu, mis oli 40 aastat tegutsenud kortermajas kitsukestes tingimustes. Ühes kunagises kabinetis alustas tegutsemist füsioterapeut ning kaks kabinetti on kasutusele võetud valla arhiivina. On veel üks-kaks tühja kabinetti, millede üheks rakendusvõimaluseks näeb vallavalitsus kaugtöökeskuse formaati.

Peipsiääre vald

Haldusreformiga liideti viis omavalitsust: Alatskivi, Peipsiääre, Vara ja Pala vallad ning Kallaste linn. Valla uueks nimeks sai Peipsiääre vald.
Alatskivi vallamaja on uue valla keskus – jätkab vallamajana.
Peipsiääre vallamajas on Peipsiääre teeninduskeskus sotsiaaltöötajaga. Oma ruumid sai MTÜ Peipsimaa Turism ning peagi kolib vabadesse ruumidesse ka Noorekeskus. Kõik vabad ruumid saavad kasutuse.

Vara vallamajas on Vara teeninduskeskus sotsiaaltöötajaga. Oma ruumi sai SA Vara Sport raamatupidaja. Volikogu istungite ruumi kasutatakse mitmete koosolekute pidamiseks. Kavas on hetkel korteris asuvad velskripunkt ja juuksur üle tuua endisesse vallamajja. Peale seda on kõik ruumid kasutuses.

Pala vallamaja antakse MTÜ Kodavere Pärimuskeskuse kasutusse.
Kallaste linnavalitsuses asub Kallaste Teeninduskeskus sotsiaaltöötaja ja kultuuritöötajaga. Peagi kolib linnavalitsuse ruumidesse ka Kallaste Noortekeskus.

Tartu linn


Tähtvere vallamaja sai 2018. a enda kasutusse Tartu linna allasutus Tiigi seltsimaja, mille koosseisu arvati pärast haldusreformi ka Ilmatsalu huvikeskus ja Ilmatsalu noortekeskus. Mõlemad tegutsevadki nüüd endises vallamajas – alumisel korrusel asub huvikeskus ja ülemisel noortekeskus, saale kasutavad mõlemad keskused.
2018. aastal eraldas linn veidi üle 20 000 euro ruumide kohandamiseks. Kasutajate soovil võeti maha väikeste kabinettide vaheseinad, et huviringides osalejad mahuksid paremini koos käima ja lastel oleks suurem mänguruum.
Huvikeskuses töötab käsitööring, õmblusring, kunstiring,showtantsuring, rahvamuusikaansambel, 60+ klubi, tüdrukuteklubi ja laste tantsuringid.

Varem asusid huvikeskus ja noortekeskus kohaliku kooli ruumides. Kuna kool vajas neid ruume oma tegevuseks, siis otsustatigi jätta endine vallamaja huviringide ja noore kasutusse.
Sangaste teenuspunkt
Otepää vald

Tartu vald

Liitusid Tartu, Laeva ja Piirissaare vallad ning sundliidetuna nendega ka Tabivere vald.
Tänaseks on vallamaja asukoht Kõrvekülas, kus varemgi see Tartu vallal oli ning praegu tegutseb seal ka enamik ametnikke. Vallavalitsusel on väikesed teeninduspunktid Laevas (töötab sotsiaaltöö spetsialist ja majandusspetsialist), Tabiveres (töötab üks vallakantselei spetsialist ja kaks raamatupidajat) ning Tooni külas Piirissaarel, kus töötab (ja elab) saarevaht.
Kõik majad on valla kasutuses muudes funktsioonides. Tabiveres jagavad hoonet lasteaed ja sotsiaalkeskus ning raamatukogu. Laevas lasteaed, postkontor ja Laeva kool, kellele on seal lasteaiaga ühine köök ja söögisaal ning tööõpetuse klassid. Piirissaarel on samas majas veel raamatukogu ja postkontor.
Kõrveküla vallamajaski töötab lisaks vallavalitsusele veel raamatukogu, muusikakool ja post.

Otepää vald

Haldusreformi käigus ühinesid Otepää ja Sangaste vallad ning osa Puka ja Palupera valdadest. Otepää vallamaja jäi edasi vallamajaks. Endised vallamajad on Sangastes ja Pukas. Sangastes tegutseb endises vallamajas valla teenuskeskus, kus on sotsiaaltöötaja, teenuskeskuse juhataja ja majandusspetsialist. Ühe katuse all on veel raamatukogu, postipunkt, perearst ja apteek. Teisele korrusele tuleb varsti ilusalong.
Puka vallavalitsus
Foto: Otepää vald

Puka endises vallamajas on samuti teenuskeskus sotsiaaltöötaja, teenuskeskuse juhi ja majandusspetsialistiga. Lisaks sellele tegutseb seal Puka kogukonna õppeköök, kauplus, ilusalong, Puka Vabakoguduse ruumid. Lähiajal kolib sinna ka perearst.
Nõuni rahvamaja
Foto: Otepää vald
Nii Puka kui ka Sangaste endised vallamajad on kujunenud kogukonna teenindusmajadeks.
Nõunis vallamaja polnud, aga sealseks keskuseks on Nõuni Kultuurimaja, kus lisaks kultuurimajale tegutseb raamatukogu, postipunkt ja noortetuba.
Tõlliste vallamaja
Foto: Valga vald

Tõrva vald

Ühtegi vallamaja ühinemisjärgselt päris tühjaks pole jäänud ega maha müüdud. Kõige sisukamalt on lisaks endisele Tõrva linnavalitsuse majale, mis on ja jääb uue omavalitsuse administratiivhooneks, tegevuses endine Hummuli vallamaja, millest on kujunenud terviklik külakeskus. Seal on nii perearsti vastuvõtt, raamatukogu, lasteaed, noortetuba, kui ruumid kultuuriürituste ja kino tegevuseks. Lisaks tegutsevad Hummuli piirkonna kolmanda sektori ühingud ja töökoht on ka valla ühel sotsiaaltöötajal ja raamatupidajal.
Endises Põdrala vallamajas on kolmanda sektori ühingute tegevused ja valla sotsiaaltöötaja. Lisaks kasutatakse nii endist Hummuli kui Põdrala vallamaja valimiste ajal valimisjaoskonnana.
Endine Tõrva linnavalitsuse hoone, mis asub Tõrva kesklinnas, on plaanis ümber kohandada. Praegu endises Helme vallamajas (asub Tõrva linnas, Tõrva linnavalitsuse majast ca 400m kaugusel) olevad ametnikud kolitakse enamuses ümber endisse linnavalitsuse peamajja. Sotsiaalosakond, mis praegu samuti endises Helme vallamajas asub, leiab aga koha kesklinna loodavas tervisekeskuses. Suure tõenäosusega on kavas endine Helme vallmaja järgmisel aastal maha müüa, kuna omavalitsus ei vaja oma ülesannete täitmiseks nii palju pinda.

Valga vald

Valga linn liitus nelja ümbritseva maaomavalitsusega. Peale liitumist leidsid senised vallakeskused mitmel pool uut rakendust.
Taheva vallamaja
Foto: Valga vald

Tõlliste vallavalitsuse hoone Laatres müüdi hiljuti avalikul enampakkumisel hinnaga 15 000 eurot erakätesse ning hoones hakkab tegutsema äriettevõte.
Lüllemäe teeninduskeskus
Foto: Valga vald
Taheva vallavalitsuse hoone on antud üürile Parmu Ökokülale, organisatsioon ühendab piirkonnas elavaid ja toimetavaid rohelise mõtteviisiga inimesi, kes oma tööde juures seavad esmaseks eesmärgiks loodussõbraliku eksisteerimise. Töö juures arvestatakse rahvuslikke kogemusi ja kultuuri.
Karula vallamaja renoveerimine
Foto: Valga vald
Lüllemäe külas asuv Karula vallavalitsuse hoone läbis põhjaliku renoveerimise ning tegutseb tänagi avalike teenuste keskusena, kus lisaks valla teeninduskeskusele paiknevad ka raamatukogu ja noortekeskus. Hoones asub ka pood ja tegutsevad erinevad mittetulundusühingud.
Õru vallavalitsus tegutses korteris ning eraldi vallamaja seal polnud.
Kulla leerimaja
Foto: Mulgi vald

Mulgi vald


Peale haldusreformi on Mulgi valla keskuseks Abja-Paluoja. Piirkonnakeskustena toimivad kõigi piirkondade endised vallamajad.

Peale haldusreformi tegutsevad Karksi vallamajas endiselt Karksi-Nuia kultuurikeskus, raamatukogu, infopunkt ja Mulgi valla Karksi piirkonna kontor. Kolmas ja neljas korrus ootavad siiani huvitavaid pakkumisi ja investeerijaid.

Mõisaküla linnavalitsuse majas töötavad nüüdse Mulgi valla Mõisaküla piirkonna ametnikud. Teisel korrusel asub Mõisaküla muuseum.

Põhja-Sakala vald

Haldusreformiga liideti neli omavalitsust: Suure-Jaani, Kõo, Võhma ja Kõpu. Põhja-Sakala nime saanud haldusüksuse keskus asub Suure-Jaanis, ülejäänud ühinejate senistes valla- või linnavalitsuse majades paiknevad piirkonna teenuskeskused.

Viljandi vald

2017 liitusid Viljandi, Tarvastu ja Kolga-Jaani vallad Viljandi vallaks.
Kolga-Jaani vallamaja. Hoones raamatukogu. Vallamajas ruumides teenuskeskus piirkonnajuhi, sotsiaaltöö spetsialisti, majandusjuhataja tööruumide ja koosolekute ruumiga.

Tarvastu vallamaja. Hoones rahvamaja, noortekeskus. Vallamaja ruumides teenuskeskus piirkonnajuhi , sotsiaaltöö spetsialisti, sekretäri tööruumide ja koosolekute ruumiga. Tänapäevaste töötingimuste saavutamiseks (klientide privaatsus, arhiiv kohapeal, juurdepääsetavus, parkimiskorraldus) ja majanduslikel kaalutlustel on otsustatud peale endise
Pärnu mnt 5, Abja
Foto: Mulgi vald
Viiratsi vallamaja rekonstrueerimist asuda sinna ja sellest saab Viljandi vallamaja.
Praegune vallamaja Viljandi linnas on võimalik anda rendile. Seega, kõik hooned on võetud kasutusse või saavad 2020. a jooksul kasutuse, mis on teenusteks vajalikud ja majanduslikult mõistlikud.
Kolga-Jaani vallamaja.
Foto: Viljandi vald

Antsla vald

Antsla valla liitumisel Urvastega jäi hõredamaks Urvaste valla endine 2-korruseline administratiivhoone ( vallamaja) Kuldres, kus enne seda asus Kuldre kolhoosikontor. Hõredamaks jäämine tähendab seda et kodanike vastuvõtt toimub harvem, kui see oli varem. Kodanikke võetakse vastu kahel päeval nädalas, kus ühel päeval võtab vastu sotsiaalnõunik ja teisel päeval majandusnõunik.
Majas toimetas enne noortekeskus, see toimib ka praegu seal, kusjuures haldusreformi eel laiendati ruume (köök, koosolekute ruum, püstkoda tare). Alles on jäänud samad rentnikud (juuksur, põllumajandusettevõte Kuldre Piim, perearst). Ühtlasi asub hoones perearstipunkt, kus toimub kodanike vastuvõtt kolmel päeval nädalas. Lisaks asub hoones multifunktsionaalne kaugtöökeskus, kus saab kasutada tööruume koos arvutitehnikaga ja pidada väiksemaid nõupidamisi. Aktiviseerunud on eakate klubi, kes soovivad oma tegevust laiendada ning paluvad leida lisaruumi. Samuti on huvi tundnud mõned potentsiaalsed rentnikud kasutuseta ruumide vastu.
Selleks, et leida hoonele rohkem kasutust, on Antsla vallavalitsus koostanud hoonele ehitusliku eelprojekti, kus on võimalik hoonesse rajada kuni 16 munitsipaalkorterit.

Rõuge vald

Rõuge vald koosneb viiest endisest vallast – Haanja, Mõniste, Misso, Rõuge ja Varstu. Valla keskus asub küll Rõuges, kuid neljas piirkonnas on teenuskeskused, mis asuvad endistes vallamajades (välja arvatud Mõniste). Teenuskeskustes töötavad sotsiaaltööspetsialistid ning haldusspetsialistid. Kuna nende töö on väga liikuv ja neid pole kogu aeg majas, on kõigi teenuskeskuste juurde paigaldatud kirjakastid, mille kaudu saab edastada vallavalitsusele vajalikke dokumente, taotlusi jms.
Mõniste vallavalitsuse kasutuses olnud vallamaja võõrandati avaliku enampakkumise teel vastavalt Mõniste vallavolikogu 5. oktoobri 2017 otsusele 16 000 euroga eraisikule. Algselt oli maja ehitatud ühepereelamuks. Mõniste teenuskeskus aga asub hoones, kus on nii raamatukogu, perearsti keskus kui ka hooldekodu. Teistes neljas piirkonnas on vallamajad veel alles. Varstu hoones asub hetkel noortetuba, teised hooned ootavad veel nö sisu leidmist, millega tegeldakse.

Setomaa vald

Meremäe vallamajas Meremäe külas tegutses Meremäe allavalitsus kuni 31.12.2017.
Setomaa vald moodustati Meremäe valla, Mikitamäe valla ja Värska valla (sh Luhamaa nulk) ühinemise teel. Alates 01.01.2018 tegutseb Meremäe vallamajas valla teeninduspunkt, kus teenindavad rahvast igapäevaselt kantseleiametnik ja sotsiaaltööspetsialist, kord nädalas toimub ehitusspetsialisti ja lastekaitsespetsialisti vastuvõtt. Kord kuus peab volikogu eestseisus koosolekut, kaks korda aastas toimub volikogu istung Meremäe vallamajas. Vallamaja teisel korrusel töötab Meremäe raamatukogu. Esimesel korrusel on lisaks kolmele vallavalitsuse ametiruumile munitsipaalosaühingu Setomaa Haldus kontoriruum ja mittetulundusühingu Seto Infoselts stuudio ning saal, kus peetakse kohalikke kultuuriüritusi ja koosolekuid.

Haldusreformi käigus sai endise Mikitamäe valla vallamajast praegune Setomaa valla Mikitamäe teeninduspunkt. Maja on sõna otseses mõttes teeninduspunkt, selles asuvad renditud pindadel perearst, õmbleja, juuksur, käsitöölised, puidu tootmise ettevõtja. Majas asub raamatukogu, üks kolmest Setomaa valla kantseleidest. Sotsiaalküsimustes saab igal tööpäeval pöörduda vastava ala spetsialisti poole, ühel päeval nädalas toimub ehitusspetsialisti ja lastekaitsespetsialisti vastuvõtt. Samuti toimuvad Mikitamäel volikogu istungid ning kohalikud kultuuriüritused ja koosolekud.
Värska vallavalitsuse hoone sai Setomaa vallavalitsuse töökohaks. Esimesel korrusel tegutseb veel MTÜ Seto Turism ja postipunkt, MTÜ Seto Käsitüü Kogo ja Värska Kultuurikeskus. Setomaa vallavalitsuse töötajate ruumid asuvad I ja II korrusel. Kolmandal korrusel asub MTÜ Käsitööselts Kirävüü.
Meremäe endine vallamaja
Foto: Setomaa vald

Võru vald

Võru vallavalitsusel on endiste vallamajadega üldiselt hästi läinud – kõik vallamajad ja nende ruumid on valdavas osas kasutust leidnud.
Endise Orava vallamaja ruumid anti üle kohalikule noortekeskusele, Lasva vallamaja ruumides tegutseb rahvamaja ja MTÜ, Sõmerpalu vallamaja ruume haldab sihtasutus, sealgi on ka noortekeskus.

Kasutust pole leidnud veel endise Vastseliina vallamaja ruumid kuid ka nende ruumide kasutamise osas on mitmeid plaane.

Alutaguse vald

Endise Mäetaguse vallavalitsuse tööruumides Mäetaguse mõisas töö jätkub - seal on Alutaguse vallavalitsuse tööruumid abivallavanema ja 11 töötajaga.
Endises Illuka vallamajas töö jätkub, seal on alaliselt üks abivallavanematest ja neli töötajat.
Endises Iisaku vallavalitsuses on alaliselt vallavanem ja 10 töötajat.

Endine Alajõe vallamaja, kus on raamatukogu ja sotsiaaltöötaja vastuvõturuumid, läheb remonti ja saab nn kogukonnamajaks: raamatukogu, sotsiaaltöötaja, koosolekute ruumid nii vallavalitsusele kui kogukonna esindajatele. Õue tuleb uus lastemänguala.

Endine Tudulinna vallamaja on tühi ja müügis hinnaga 10000 € (koos kinnistuga). Raamatukogu on kolitud koolihoonesse, kuhu tulevikus plaan viia ka perearst, sotsiaaltöötaja ning luua kommunaalettevõtte Alutaguse Haldus töötaja vastuvõturuumid.

Lüganuse vald

2017. a ühinesid Lüganuse ja Sonda vallad ning Kiviõli linn. Lüganuse vallamaja on algselt olnud vana kohtumaja. Peale ühinemist on osaliselt üürile antud MTÜdele.
Endine Lüganuse vallamaja.
Foto: Lüganuse vald
Sonda vallavalitsuse ruumid asusid Sonda kooliga ühes hoones, kus tänaseni on kool, lasteaia liitrühm ja ka majandusspetsialisti tööruum.
Endine Maidla vallamaja
Foto: Lüganuse vald
Kiviõli linnavalitsuse hoones paikneb aga praegu Lüganuse vallavalitsus.
Endine Kiviõli linnavalitsus.
Foto: Lüganuse vald

Rakvere vald

Rakvere valla vallamaja on leidnud kasutuse Waldorf lasteaiana.

Väike-Maarja vald

Rakke vallamaja. 1997. a kolis Rakke vallavalitsus 1989. a valminud sovhoosi kontorihoone 2. korrusele Simuna tee 10, kus tegutses kuni Rakke ja Väike-Maarja valla sundliitmiseni 2017. aastal. Hoone 1. korrusel tegutseb praegu kultuurikeskus, 2. korrusel Väike-Maarja vallavalitsuse Rakke teeninduspunkt ja tänavu sügisest alustab tööd Väike-Maarja muusikakooli filiaal. Lõppjärgus on hoone rekonstrueerimisprojekt, mille järgi kavandatakse hoone esimesel korrusel asuvatesse kasutuseta seisvatesse ruumidesse renoveerida ruumid perearstile ja hambaarstile.

Haljala vald

Haljala valla vallamaja asub endise Vihula valla vallamajas Võsu Rannahoones. Haldusreformi-eelses Haljala valla vallamajas on praeguse Haljala valla teenuskeskus.
Haljala valla teenuskeskus
Foto: Haljala vald
Vihula valla vallamaja
Foto: Haljala vald

Vinni vald

Endises Rägavere vallamajas asuvad praegu Rägavere teeninduspiirkonna haldusjuhi ruum, valla sotsiaaltööspetsialisti ruum ja perearsti ruumid. Maja on kavas renoveerida.
Rägavere vana vallamaja
Foto: Virgo Koppel
Endises Laekvere vallamajas on ruumid Laekvere teeninduspiirkonna haldusjuhil, valla sotsiaaltööspetsialistil ruum, Laekvere raamatukogul ning ka Laekvere saun. Vallavalitsemisest vabaks jäänud ruumidest II korrusel on osa antud õmblustöökoja käsutusse ja veel asub neis ühe ettevõtte kontor. Osa pindu on veel vabad.
Laekvere vallamaja
Foto: Andrus Läll

Anija vald

Haldusreformiga 2017 liitusid Aegviidu ja Anija vallad ja omavalitsus kannab Anija valla nime. Tänasel päeval ollakse neli aastat kestvas üleminekuperioodis. Enamus vallavalitsusest on Kehra linnas. Aegviidu endises vallamajas tegutseb Anija vallavalitsuse teenindus. Igapäevaselt töötab Aegviidus sotsiaaltööspetsialist, erinevatel päevadel ka ehitusreferent, infospetsialist ja majandusspetsialist.

Aegviidu vallamaja saatus on praegu veel lahtine, laual on paar erinevat varianti. Järgmiseks kevadeks peaks aga valmima Aegviidu ajaloolise jaamakompleksi veduridepoo hoone renoveerimine ja ümberehitus Aegviidu tervisespordikeskuseks. Sinna on planeeritud ka paar ruumi vallavalitsuse teeninduse tarvis.
Aegviidu vallamaja
Foto: Ave Maria Mõistlik, Wikimedia

Lääne-Harju vald

Lääne-Harju vallaks sundliideti Keila, Vasalemma ja Padise vald ning Paldiski linn. Uus vallavalitsus asus tööle Paldiski linnavalitsuse ruumidesse. Endistesse vallamajadesse jäid alles piirkondlikud teeninduspunktid mõne ametniku ja vähese ruumivajadusega.
Kuna Keila vallavalitsus asus naaberomavalitsuse territooriumil rendipinnal, siis leping lõpetati. Hetkel on seal kasutusel vaid mõni ruum.

Endised vallamajad Padisel ja Vasalemmas on tänini valla omanduses, kuid alakasutatud, sellisena kulukad ülal pidada ning remontida. Vasalemma vallamajas on piirkonna raamatukogu, mõned ruumid on välja renditud, tühjadele ruumidele otsitakse rakendust. Padise vallamaja, mis kunagise kolhoosikeskuse hoonena on oma ajastu põnev arhitektuurinäide (arhitekt Siiri Kasemaa), on kasutusel rahvamajana. Rahvamaja saalis ja omapärase interjööriga fuajees saab korraldada kultuuriüritusi, koolitusi, vastuvõtte jt rahvarohkemaid sündmusi, kuid hoone seisukord, kaugus keskusest, aga küllap ka nõukogudeaegne hõng seab kasutusele mõningaid piiranguid. Samas on tegemist Eesti XX sajandi arhitektuuri silmapaistva teosega, mida on nimetatud isegi 1970. aastate maaarhitektuuri tähtteoseks. 1981. aastal olla Koidula kolhoosi keskusehoone koos asula planeerimiskavaga pälvinud NSVL Arhitektide Liidu ja 1985. aastal ka vabariikliku preemia. Seega peamurdmist edasiste valikute üle, kuidas ühitada arhitektuuriajalooliste väärtuste säilimine ja reaalsed võimalused ja vajadused, on omavalitsusel üksjagu.

Saue vald

Ühinemislepingus on kokku lepitud, et Saue linna valmib täiesti uus vallamaja ning endistes vallakeskustes jäävad toimima halduskeskused. Uus maja peaks olema valmis 1 juuniks 2020.
Hetkel on kõik halduskeskuste hooned veel üsna samas seisus, kui vanasti. Aga plaanid on tehtud ja käib ettevalmistustöö. Eesmärk on kasutatavat pinda suuremas pildis optimeerida ning kasutusse jäävad hooned renoveerida energiatõhusamaks.
Kernu vallamaja
Foto: Saue vald
Riisipere halduskeskuse osas toimub projekteerimine. Eskiis on valmis, eesmärk on hoone juurde ehitada nelja rühmaga lasteaed, vanad halduskeskuse ruumid jäävad osaliselt personaliruumideks ja sinna tuleb võimlemissaal, lisaks noortetuba. Halduskeskuse personal jääb teisele korrusele, kuhu tuleb ka raamatukogu juurde kaugtöö keskus. Kogu hoone renoveeritakse, sh hoones tegutsev kultuurikeskus, mille ruumid jäävad lasteaiaga osaliselt ristkasutusse (eelkõige nn külgsaal, mida saab kasutada ülelasteaialisteks pidulikeks üritusteks, kus saali peab mahtuma korraga neli rühma ja nende vanemad). Praegused nõukogudeaegsed lasteaiaruumid, mis on kasutusel 50% ulatuses (lasteaed on omal ajal ehitatud selgelt liiga suure piirkonna jaoks) jäävad tühjaks ning nende edasine kasutamine otsustatakse eraldi. Tõenäoline on nende lammutamine ja kinnistule uue avaliku funktsiooni välja pakkumine.
Nissi vallamaja
Foto: Saue vald
Haiba halduskeksus asub hetkel väiksemat sorti mõisa ruumides. Ka seal toimub projekteerimine, et viia halduskeskuse töötajad ära kõrval asuvasse kultuurimajja, kuhu kolib ka hetkel lastekoduga samas majas olev raamatukogu. Lisaks kolitakse kooli ruumidesse sügisest lasteaed ning lasteaia praegune hoone leiab eeldatavalt kasutamist sotsiaalkorteritena. Sinna kolib ka perearst. Mõisahoone jääb sellega tühjaks, milline on selle tulevane kasutus, hetkel veel pole teada ja arutelud jätkuvad sügisel.
Saue linnavalitsus
Foto: Saue vald
Laagri keskus on täna veel täies mahus kasutusel, aga see ilmselt väheneb uue vallamaja valmimisega. Siis selgub, kui suur osa personalist liigub ära keskusesse. Tõenäoliselt mahutakse Laagris ära ühele korrusele ja leitakse vabanevatele ruumidele rentnik, nagu on juba tehtud sealt tervisekeskusesse kolinud perearsti, apteegi, hambaravi ja ühe valla kasutuses olnud ruumiga. Eesmärk on seal pakkuda inimestele lisaks halduskeskusele erinevaid keskusele kohaseid teenuseid. Hoonesse jääb praeguse plaani kohaselt ka raamatukogu. Pikemas perspektiivis on võimalik, et tehakse kinnistule detailplaneering täiendava ehitusõiguse määramiseks ja püütakse sinna koostöös erasektoriga korralikuma teenuste keskus kujundada. Laagri piirkonnas elab siiski koos Tallinna poolega ca 10 000 inimest.
Saue vallamaja
Foto: Saue vald

Saue linnas olemasolev vallamaja on algselt olnud ühiselamu tüüpi hoone ja hetkelgi on suur osa hoonest sotsiaalkorteritena kasutusel. Uue maja valmimisel on kavas see hoone kujundada sotsiaalteenuste keskseks, kolida sinna praegustest ruumides valla päevakeskus ja ülejäänud ruumid muuta täiendavateks korteriteks.

Kose vald

Kose valla ja Kõue valla ühinemise teel moodustati 2013. aastal sügisel uus omavalitsusüksus Kose vald. Endine Kõue vallamaja jäi peale ühinemist kasutusse vallavalitsuse ametiasutuse teeninduspunktina, kus tänaseni võtavad kodanikke vastu erinevad ametnikud (nt sotsiaal-, majandus- ja finantsosakonnast). Ülejäänud ruumid on välja üüritud. Suurim üürnik on Tallinn-Tartu maantee Ardu-Võõbu lõigu ehitaja GRK Infra AS.

Paide linn

Paide linnaks ühinesid Paide linn, Paide vald ja Roosna-Alliku vald. Paide vallavalitsus asus ühes majas linnavalitsusega ning vallavalitsuse alt vabanenud ruumid hõivasid linnavalitsuse töötajad.
Roosna-Alliku vallavalitsus asus ühe katuse all kohaliku raamatukogu ja rahvamajaga ning seal asub nüüd Paide linna Roosna-Alliku teeninduskeskus, kus töötavad sekretär ja piirkonnajuht.

Järva vald

Haldusreformi järel on ühinenud valdade endised vallamajad kasutusel teeninduskeskustena. Hetkel on kasutuseta vaid endise Albu valla vallamaja Järva-Madisel, mis peagi läheb kohaliku külaseltsi kasutusse.

Türi vald

Endise Käru vallamaja hoone müüs Türi vald volikogu otsusega osaühingule Traageldaja, kuna ettevõte on samas hoones pikalt tegutsenud, oma kulul hoonet oluliselt parendanud ning soetatavasse varasse juba üürnikuna märkimisväärselt investeerinud. OÜ Traageldaja on näidanud ennast jätkusuutliku ettevõtjana, kes pakub piirkonnas tööd umbes 20 inimesele. Sellest tulenevalt otsustas Türi vald müüa vara otsustuskorras, vara võõrandamisel ei taotletud kõrgeimat võimalikku müügihinda, vaid müügihinnast olulisemaks peeti piirkonnas olulise tööandja tegutsemise jätkamist ning tema eesmärki oma tegevust laiendada. Hoones jätkavad rendilepingu alusel kohalike elanike teenindamist Türi Vallavalitsuse Käru teeninduskeskus ning Käru raamatukogu.
Väätsa vallamajas tegutseb jätkuvalt Türi vallavalitsuse teeninduskeskus, vallavalitsuse poolt kasutuseta jäänud pinda kasutab Väätsa tervisekompleks pakkudes seal majutusvõimalust spordilaagrites osalejatele. Väätsal on head tingimused erinevate aladega tegelemiseks, samuti vaba aja veetmiseks, seega oli majutusvõimaluste loomine hea võimalus senisest veelgi enamatel inimestel nendest osa saada. Ruumides tehti väikesed vajalikud kohandused, soetati mööbel ning esimesed laagrilised võeti vastu juba eelmisel suvel.

Lääne-Nigula vald

Endises Taebla vallamajas asub Lääne-Nigula vallavalitsus. Taebla on jäänud valla keskuseks. Varasemalt on see hoone olnud Taebla EPT kontor. Majas asub kultuurisaal ning spordisaal, lisaks tegutseb majas Taebla noortekeskus. Üks hoone tiib on erakätes juba varasemast ajast ning seal tegutseb villavabrik.
Endine Risti vallamaja on multifunktsionaalse hoone, kus asub ka Risti noortekeskus, sotsiaalametniku vastuvõturuum, osa Risti lasteaiast (üks lasteaiarühm) ning lisaks on osa ruume eraettevõtetele välja renditud.

Endises Kullamaa vallamajas asub Kullamaa osavallavalitsus. Samas hoones paikneb ka Kullamaa kultuurimaja ja apteek. Üks ruum on välja renditud eraettevõtjale.

Endises Martna vallamajas asub Martna osavallavalitsus. Tegemist on multifunktsionaalse hoonega – seal asub ka pärast ühinemist majja toodud noortekeskus, naiskodukaitse ruumid, perearstipunkt, raamatukogu. Lisaks veel kasutatud riiete kauplus.

Endises Noarootsi vallamajas asub Noarootsi osavallavalitsus. Samas hoones paikevad veel kultuurisaal ja raamatukogu, osa kabinette on välja renditud ka eraettevõtjatele ja/või mittetulundusühingutele.

Endise Nõva vallamaja ruumid on antud eraettevõtjale üürile, ettevõtjal on kavas avada seal majutuskoht.

Hiiumaal on kõik vallamajad endiselt vallamajadena töös. Neis paiknevad osavaldade töötajad.

Saaremaa vald

Haldusreformi käigus ühines Saaremaal 12 omavalitsust ehk siis kõik Saaremaal asunud vallad ja Kuressaare linn.
Saaremaa vallavalitsus asub praegu Kuressaares kolmes hoones – endises Saare maavalitsuse majas, mis on nüüd valla omanduses, endises Kuressaare linnavalitsuse hoones ja endises Lääne-Saare vallavalitsuse majas linna ääres Marientalis.

Enamikesse endistesse vallamajadesse jäid pärast omavalitsuste ühinemist teenuskeskused (Orissaare, Leisi, Pöide, Laimjala, Mustjala, Lümanda, Pihtla, Salme, Valjala).

Endistes vallamajades ei asu ainult Kihelkonna ja Torgu teenuskeskused.

Kihelkonna teenuskeskus oma kolme töötajaga asub nüüd Kihelkonna rahvamajas. Endine vallamaja seisab tühjalt (kunagi oli selles majas Vene piirivalvekordon ja vallamaja asus siis pastoraadimajas). Vallamaja pannakse müüki, kui huvilisi tekib, siiani pole aga maja ostmise vastu huvi tuntud. Küll on aga vallamajaga ühel kinnistul asuvad garaažid huvilistele välja renditud ja ühes garaažis on Vilsandi talvine transport.

Torgu teenuskeskus asub kogukonnamajas, kus kunagi oli Torgu kool. Endises vallamajas Iidel on nüüd Vene keisriperekonna ja tunnustatud Peterburi fotograafi Carl Oswald Bulla majamuuseum ja hoone on antud MTÜle Bulla Maja.

Teenuskeskustes on tööl tavaliselt kolm inimest – juhataja, infospetsialist ja sotsiaaltööspetsialist. Ainult Orissaare teenuskeskuses on rohkem inimesi.

Saaremaa vallas kasutult ja tühjalt seisvaid endisi vallamaju peale Kihelkonna oma pole. Iseasi muidugi, kas neis kõik ruumid enam kasutuses on – teenuskeskustes ju tööl kõigest mõni inimene. Osades on aga ka põllumajandusfirmade jt ettevõtete kontorid.