Taimetarga taevavõtmed, 28.

Katkendeid kuulsa botaaniku ja keelemehe noorpõlvemälestustest

Ristipäeval käisid meie küla nooremad Jõelähtme kirikus, kuhu Saunjast oli hobuseteed 12 versta ümber, otse läbi metsade ja heinamaade ehk paar versta vähem. Juba enne kõneldi kokku, kes kellega seltsis läheb ning seepärast käidi ikka vähemate-suuremate salkadena. Noorematel oli võimalik üht ja teist hinge pealt ära rääkida.

Jutluse kuulamine kirikus ei olnud kellelegi kõige tähtsam toiming. Käidi ümber kiriku, otsiti tuttavaid, külastati surnuaeda, seisatati omaste haudadel. Pärast jutlust mindi sagedasti juba ühiselt paari versta kaugusele Joa rünkale - Jägala joale. Imestati selle vägevust ja kuulati langeva vee võimsat kohinat, mis kostis sügiseti isegi meie külasse, kuigi vahet oli üle 8 versta. "Tuleb vist teisi ilmu," ütles siis isa ja ta palju ei eksinud. Millest oli saanud alguse komme ristipäeval Jõelähtme kirikus käia, seda ei ole ma senini suutnud selgitada. Kuid seda kommet peeti rangelt.