Nüüd tuleb kuidagi alla neelata koirohuna mõru tõde, et ainuüksi jaanuaris registreeris end Tallinnasse elama üle 4000 inimese. Lõviosa tuli Eestist ja ligi 500 välismaalt.

Tõsi, paljud ilmselt ei kolinud just nüüd pealinna, vaid muutsid oma sissekirjutust. Näiteks nagu see Saaremaalt pärit noormees, kel elu- ja tööjärg juba nagunii mitu aastat Tallinnas ja kes tahaks samuti osa saada tasuta transpordist.

“Vaevalt vald minu äraminekut tunneb, mina aga hoian kuus 23 eurot kokku,” ütleb ta.

Vallad, paraku, ei tea tõesti päris selgelt, kas ja kuidas nad inimeste liikumist tundma hakkavad ja millise mõju see kaasa toob.

Ikaldus alles tuleb

Omavalitsustele laekub tulumaks selle järgi, kui palju inimesi elas seal rahvastikuregistri järgi 1. jaanuaril. Seega läheb tulumaks valda edasi ka siis, kui inimene end 2. jaanuaril Tallinnasse sisse kirjutas ning tänaste otsuste mõju tuntakse uuel aastal.

Tallinnale tuleb otsene tulumaksulisa alles aasta pärast, küll aga suureneb võimalus püüda soodsaid hääli sügisestel kohalike omavalitsuste valimistel.

Kuna päevapealt rahakotis midagi ei muutu, pole paljud vallajuhid tekkivaid auke endale veel teadvustanud. Lisaks sellele jäävad nad hätta arvutuste juures, mis peaks näitama, kui palju nad maksuraha osas üleüldse kaotavad.

On ka neid valdu ja maakondi, kus äraminejate vastu üldse huvi ei tunta, arvates, et mis see mõni inimene siis ära ei ole. Ühtpidi on neil õigus, sest võrreldes elanike arvuga ei ületa minejate hulk enamasti isegi üht protsenti. Samas on tegu töötavate inimestega, kellel on kindel sissetulek, mis tihti ületab kohalikku keskmist.

Vallavanemad, kellel Maaleht palus teha ühesuguste algandmetega arvutused maksuraha laekumise osas, said kõik eri tulemuse. Lisaks erinesid tulemused rahandusministeeriumi kodulehel oleva kalkulaatori pakutust.

Kuid asi ei piirdugi ainult maksurahaga. Igal aastal toetab riik kehvema toimetulekuga omavalitsusi tasandusfondist, võttes lisaks muudele näitajatele arvesse elanike arvu ja vanust. Siin hakkab lugema iga linna lipsanud laps ja noor.

Seega ollakse lõpuks punktis, kus üha rohkem inimesi läheb Tallinnasse, maapiirkonnad vajavad ellujäämiseks sellevõrra rohkem toetust ning lõpuks maksab tallinlaste (ja ka uustallinlaste) tasuta sõidu eest ühel või teisel moel kogu ülejäänud Eesti.

Kui vaadata aga puhtalt maksuraha kaotust, siis näiteks Saare valda Jõgevamaal tuleb aastas üksikisiku tulumaksust 340 000 eurot ning maksumaksjaid on ligikaudu 600. Lihtne arvestus näitab, et keskmise maksumaksja lahkumisel kaob koos temaga 555 eurot aastas.

Maksukalkulaator näitab, et keskmist palka saav inimene (mullu III kvartalis 855 eurot) toob kuus omavalitsusele maksuraha peaaegu 100 eurot.

“Kümne hea palgaga inimese äraminek oleks meile katastroof,” tunnistab Risti vallavanem Rein Kruusmaa. Ega sellest palju puudu ole – jaanuaris kirjutas end sellest pisut alla 900 elanikuga vallast Tallinnasse kaheksa inimest.

Riik annab veel hoogu

Raplamaa maavanem Tiit Leier ütleb, et või see Tallinngi viimane peatuspaik on, inimesi läheb rohkesti ka üle lahe.

Siiski teeb temalgi meele mõruks, et ühe omavalitsuse edu sellisel kombel teiste arvelt tuleb. “Lisaks need inimesed, kes pendeldavad maakonnast Tallinnasse tööle ja on ennast sinna sisse kirjutanud. Nende tegelik elukoht on ikkagi Raplamaal ja sealt ootavad nad jätkuvalt teenuseid, nii lumelükkamist kui teeparandamist,” toob Leier välja.

Tema teada on omavalitsustes arutatud ka võimalust oma inimestel lihtsalt Tallinnas sõitmine kinni maksta, et hoida neid enda juures hingekirjas.

Järvakandi vallavanem Mart Järvik aga soovitab Tallinna linnapea Edgar Savisaare ettevõtmist mitte maha teha. “Ma ei ole kunagi olnud Keskerakonna pooldaja, aga see samm on hiilgav näide, kuidas omavalitsus on leidnud võimaluse enda eest seista,” leiab ta.

Seda, et see maal nii laastavalt mõjub, ei maksa ainuüksi pealinna süüks panna: riik pole ju teinud mitte midagi, et aidata maal omavalitsustel konkurentsivõimeliseks jääda.

“Elu maal on sellises seisus, et tasuta bussisõit siin enam ei aitaks. Oleks tarvis teisi meetmeid, mida valdadel endil ei ole, sest nende tulu juures pole selleks võimalusi.”

Järviku sõnul oli Eestis jaanuaris 40 omavalitsust, kelle tulumaksuosa oli eelmise aasta jaanuariga võrreldes väiksem.
“Rahakotid on tühjad ja tühjemaks jäävad,” tõdeb ta.

Vallavanema hinnangul on küll hoobasid, millega maaelu parandada, aga nendest rääkida ei taheta.

“Meie ettevõtted on ise öelnud, et nad pigem maksaks mingit omavalitsusmaksu, kui et ajaks asju parteikontoritega, kes, käsi pikal, neil ukse taga kauplemas käivad,” lausus Järvik.

Võtmeküsimus töökohtades

Järviku meelest peaks omavalitsus olema iseseisva tulubaasiga, kuid praegu ollakse seisus, kus tuleb ainult oodata, mida antakse.

“Väga vastikuks on elu maal läinud,” ütleb ta. “Olen üle kümne aasta asja sees olnud, aga nii keerulist aega ja sellist ülbitsemist ülevaltpoolt pole enne olnud. Üha sagedamini mõtlen, et tuleb amet maha panna ja ise ka Soome minna, nagu naine ammu räägib.”

Kõrgessaare vallavanem Jaanus Valk Hiiumaalt ütleb, et kui neil pole pakkuda töökohti, siis ei aita inimesi hoida ka kenad kultuurimajad, koolid ja lasteaiad, tasuta bussisõidust rääkimata. Siis lähevad nad ära nagunii.

“Meil on küll nädalavahetusehiidlasi, kellest paljud on siia sisse kirjutatud, kuid nendega ei kaasne tegelikult kohal olevaid inimesi ega koolilapsi. Samas on igasugused arvestused pearahapõhised ja siit tekib omakorda probleem, kus süsteemid töötavad üksteisele vastu.”

Pärnumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimehe Eeri Tammiku sõnul teeb olukorra raskemaks see, et riigi senine käitumine on tugevalt Tallinna poole kaldu. Tema meelest oleks väga hästi võimalik kaugtöö kaudu ametkondi üle Eesti hajutada, selle asemel et neid Tallinnasse koondada. “Töökohad ja ühendus nendega, samuti kiire internet on võtmeküsimused,” nendib ta. “Omalt poolt püüame aidata kaasa parema ettevõtluskeskkonna loomisele − see on ainus, mis aitab inimesi hoida.”

Kuid on ka teisi näiteid.

Tapale sisse kirjutatud Aivy Rebase, kes töötab Tallinnas, ei mõtlegi end ümber registreerida. “Esiteks ei pea kõik olema tallinlased ja teiseks ei kavatse ma hakata midagi muutma, et järgmiste valimisteni tasuta sõita,” märgib ta.

Pealegi on asi põhimõttes – Tallinn ei pea kõike endale saama.