Palamuse Gümnaasiumi 4.klassi tantsijad Foto: Helena Pass

Sel suvel räägitakse palju vihmast (“Kas on nii vastikult vihmast suve enne olnud – muudkui padukad?!”) Vastikuks on paljude jaoks need kuud muutnud mitte niivõrd vihm, kui just jahedus – viimati oli heinakuu esimene kümmepäevak nõnda külm 1995. aastal, samas oli nüüd sademeid vaid 58% pikaajalisest keskmisest.

Ja niinimetatud padukaid on olnud, kuid harva – selliselt võiks tituleerida vaid väga tugevat vihmahoogu. Ka siinsed uputused, meie ilmarekordid, on palju-palju nõrgemad maailma samalaadseist. Õnneks.

Nagu teame, on sademete hulk horisontaalsel pinnal moodustunud veekihi paksus millimeetrites, kui see ei nõrgu pinnasesse, aurustu ega voola ära. Üks millimeeter vihma tähendab ühe liitri jagu vett ruutmeetril.

Palju siis Eestis sajab keskmiselt ehk “normikohaselt”?

Avalehele
0 Kommentaari