Tänavunegi aasta algas tormiselt
Kuna tormitsükloni liikumist on üsna raske täpselt ette arvata, selle väikegi muutus aga muudab ka tuulevälja, saatis Riigi Ilmateenistus aegsasti välja hoiatuse, et merevee tase võib mõneski piirkonnas ületada kriitilise piiri ja küündida Pärnu lahes 150–170 cm üle keskmise.
Õnneks siiski tuule suund väheke muutus ja Pärnus jäi kriitilisest piirist ligemale poole meetri jagu puudu.
Maksimaalselt tõusis veetase ilmateenistuse andmetel kõige kõrgemale reede õhtul, mil Eesti rannikualadel ületas see keskmist 80–140 cm.
Seekordse tormi iseärasuseks oli selle pikaealisus, tervenisti kolm päeva. Tuule maksimaalne kiirus mõõdeti 3. jaanuari hommikul Pakril − 27,8 m/s.
Enamikus ilmajaamades fikseeritigi kõige tugevamad tuuleiilid just tormi teisel päeval, laupäeval. Nii oli sel ajal ka kõige rohkem majapidamisi elektrita, ainuüksi “Aktuaalse kaamera” algusajal üle 11 000.
Ühtekokku olid lühemat või pikemat aega ilma vooluta enam kui 20 000 kodu. Kõige rohkem läks laternaid ja küünlaid vaja Lääne-Virumaal, Saaremaal ning Põlvamaal.
Enim katkestusi põhjustas torm Lääne-Virumaal. Elektrilevi elektririkete kaart esmaspäeva, 5. jaanuari õhtul andis teada, et ses maakonnas oli veel 11 rikkelist katkestust, millest seitsme alajaama puhul ei olnud kordasaamise aeg teada.
Jaanuaritormid ei ole Eestis üldsegi haruldased. Lisaks 2005. aasta ajaloolisele tormile on ajalukku läinud ka torm sellest veel kümme aastat tagasi.
“Viimase 45 aasta jaanuarikuu maksimaalne tuuleiil Eestis on 38 m/s ja see mõõdeti Vilsandil 23. jaanuaril 1995,” toob Ilmateenistuse sünoptik Taimi Paljak näite veelgi kaugemast ajast.
