Tapa raudteejaama peahoonest sai kultuurimälestis
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.
Esialgu puidust jaamahoone on ümber ehitatud kahel korral, aastatel 1914 ja 1928. Selle interjööris on säilinud algupäraseid detaile ja viimistlust, eriti väärtuslik on algne profiilliistude ja rombkaunistustega ootesaali risttalalagi.
Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõuniku Liina Jänese sõnul on raudteejaamal Tapa ajaloos keskne tähendus, sest selle rajamine andis tõuke kogu linna arengule. „Transpordi arenguga seotud hoonestusest on saanud hoopis laiema tähendusega väärtus, mistõttu see vajabki kaitset. Tapa jaam on oluline sümbolobjekt nii raudteel kui ka Tapa linnaehituses, samuti väärtuslik historitsistliku arhitektuuri näide. Peale selle, Tapa raudteejaama peahoone on ainus säilinud kivist Esimese maailmasõja eelne raudteejaama hoone, mis on valminud eriprojekti järgi,“ lisas Jänes.