Teeks elektrit või laseks õhku?

Kired Sindi hüdrosõlme ümber vältavad veel vähemalt sügiseni, mil valmib keskkonnamõju hinnang.

Pärnu jõe paremal kaldal, 14 km suudmest, seisavad kaks keskealist meest ja selgitavad oma plaani rajada vana paisu juurde uus, 1,3MW võimsusega hüdroelektrijaam.

Nad esindavad Sindi paisu praegust omanikku ASi Raju ja nende huvi on hakata paisukompleksi abil elektrit tootma.

Neid saadab halva, väga halva raha lõhn. Nii arvavad algatusrühma “Sindi pais” esindajad, kelle meelest on erakätes pais õnnetuseks nii sintlastele kui ka kaladele.

Lühidalt võib nende mure kokku võtta nii: kalad tahavad ujuda jõge mööda üles kudema, kuid ei pääse üle paisu ja suurem osa neist hukkub.

Sindi paisu arendaja, ASi Raju üks omanikest Andres Piiber meenutab, et 17. mail, kui paisuvastaste algatusrühm Sindisse tulnud Riigikogu keskkonnakomisjoni liikmetega kohtus, kõlas algatusrühma “Sindi pais” liikme suust, et parim lahendus oleks pais õhku lasta.

“Sellist vastutustundetut mõttelaadi saavad endale lubada ainult kodanikud, kellel puudub tegelik ühisosa Sindiga,” arvab ASi Raju teine esindaja Andres Õis. “Paisus on rohkem betooni kui Tallinna teletornis, selle likvideerimine võib põhjustada ettearvamatuid tagajärgi.”