Teine jäämurdja, riigile kuuluv Tarmo, jääb ootele Hundipea sadamasse ja on valmis vajadusel ka välja sõitma. Eesti riik murrab jääd oma merealal nendele laevadele, mis suunduvad meie territooriumil olevatesse sadamatesse ja väljuvad sealt. Sadama akvatooriumis korraldab jää murdmist sadama valdaja ise.

Veeteede Amet kehtestas, et alates 1. märtsist peab Sillamäe sadamasse sisenevatel ja sealt väljuvatel jäämurdja poolt teenindatavatel laevadel olema jääklass FS II või samaväärne klassifikatsiooniühingute jääklass ning peamasina võimsus mitte vähem kui 1200 kW. Jäämurdja ei teeninda vedurlaev-pargas koosseise.

Pärnu lahel aga jätkab riigi jäämurdja EVA-316 10. jaanuarist alanud tööd. Jääpiir Pärnu sadama muulidest edela suunas on 25 meremiili. Mere poolt sadama muulide suunas kuni Sorgu saareni on uus või kaldast eraldunud jää paksusega 5-15 cm, mis on laevade poolt osaliselt läbitav ilma jäämurdja abita. Alates Sorgu saarest Pärnu suunas on tugevalt rüsistunud piirkond 6 meremiili ulatuses ja ükski laev ilma jäämurdja abita seda ala ei läbi. Rüsijääst edasi kuni sadama muulideni on kinnisjää paksusega 15-30 cm ja seal on ka jäämurdja poolt sõidetud osaliselt jäävaba kanal.

Jäämurdja EVA-316 on laevu teenindanud jäämurde algusest kuni tänaseni 151 korda.

Jää murdmiseks on riigil kasutada neli alust. Kaks neist kuulub riigile – jäämurdja Tarmo Soome lahe tarvis ja mitmeotstarbeline laev EVA-316 Pärnu lahe vajadusi silmas pidades ning kaht laeva prahitakse - TS Shippingule kuuluvat Botnicat Soome lahe jaoks ja laevandusfirmale Alfons Hakans kuuluvat Protectorit Pärnu lahe jaoks.