08.07.2011, 09:00
TEST: milline leib kõlbab 10 päeva pärast “parim enne” tähtaja möödumist
Leivavalik võtab silme eest kirjuks, kuid mida võtta ja mida jätta, kui puhkuse ajal on suvilasse minek ja iga päev poeskäigu võimalust pole? Tegime katse, et selgust tuua.
FOTO:
Ostsime Selverist kümme eri leiba, nii et valikus oleks kõige populaarsemad peenleivad, aga ka seemneleib ja ökoleib. Lisaks jälgisime, et esindatud oleksid eri tootjad, alates suurtööstustest ja lõpetades väikestega. Kõik leivad olid viilutatud ja peale Vändra ökoleiva, mis ongi väike päts, olid ülejäänud poolikud pätsid. Jätsime kõik leivad kinnises pakis toatemperatuuril seisma. Samal päeval poest toodud leibade “parim enne” kuupäev varieerus õige mitme päeva jagu. Võrdsete tingimuste tagamiseks avasime iga paki 10 päeva pärast “parim enne” möödumist. Tulemusi hindasime nii näpuga pehmust katsudes, ninaga lõhna nuusutades kui visuaalselt hallitust otsides. Hallituseta leibade puhul tegime ka maitsmistesti. Tulemused olid mõneti üllatavad ja osalt etteaimatavad. Esimesena hakkasid hallitama väiketootjate käsitsi valmistatud pätsid. Paadi vormileiva ja Vändra Maheda rukkileiva puhul oli juba teisel päeval pärast “parim enne” kuupäeva kukkumist läbi kilekoti näha esimesi hallitusetäppe. Kümme päeva hiljem oli Paadi vormileib kaetud paksu ja koheva hallitusega ning Mahe rukkileib õhukese valge hallitusetäppide võrgustikuga. “Meie maheleib on naturaalne, sinna pole pandud mitte mingeid hallitust ära hoidvaid keemilisi ühendeid,” ütleb Vändra Leiva juhataja Krista Assi. “See ongi suur vahe, võrreldes suurtööstustega.” Tema sõnul on igasugused lisaained, mida küll ohutuks tembeldatakse, siiski inimeste käestläinud tervise põhjuseks.