Kuigi suur osa tarbijaid jälgib pidevalt „parim enne“ ja „kõlblik kuni“ tähtaegu pakendil, ei olda tihti märgistuse tähendusega kursis, selgub Eurobaromeetri uuringust.

Tagajärjed ja parlamendi üleskutse

Hoolimatu ümberkäimine toiduga tähendab omakorda teiste väärtuslike ressursside kulutamist: vesi, pinnas, töötunnid, energia. Toidu raiskamise tulemusel tekkiv üleilmne CO2-jalajälg moodustab ligikaudu kaheksa protsenti kogu inimese poolt tekitatud kasvuhoonegaaside heitmetest maailmas, selgub ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmetest.

Ressursside kulu ja keskkonnakahju kõrval tuleb silmas pidada veel ühte fakti: FAO andmetel kannatab maailmas alatoitumise tõttu 793 miljonit inimest. ELis ei saanud 2014. aastal endale üle päeva lubada kvaliteetset toidukorda 55 miljonit inimest – see teeb 9,6 protsenti 28 liikmesriigi elanikkonnast (Eurostat).

Võrreldes 2014. aasta tasemega tuleb Euroopa Liidul 2030. aastaks vähendada toidu raiskamist poole võrra, seisab 16. mail 2017 täiskogul kinnituse saanud raportis. Aastaks 2025 peaks raiskamine vähenema 30 protsendi võrra. Samad eesmärgid on kirjas jäätmepaketti puudutavas parlamendi positsioonis.

„Euroopa Liidul kui maailma ühel kõige jõukamal piirkonnal lasub moraalne ja poliitiline kohus vähendada toidu raiskamist igal aastal,“ ütleb raportöör Biljana Borzan (S&D, CR) aprillis parlamendi veebitoimetusele antud intervjuus.

Lisaks soovivad saadikud Euroopa Komisjonilt näha ettepanekut muudatusteks käibemaksureeglites, mis eemaldaks maksukohustuse toidu annetamise puhul. Toidu annetamisega vähendatakse raiskamist ja toetatakse abivajajaid.

Samuti käib raport välja ettepanekud, mis aitaks teha lõpu segadusele mõistete „parim enne“ ja „kõlblik kuni“ vahel.

Europarlamendi üleskutse
  • Saadikud soovivad vähendada toidu raiskamist ELis poole võrra 2030. aastaks, kutsudes Euroopa Komisjoni üles eemaldama kehtivad piirangud toidu annetamisele ja tooma selgust siltide “parim enne” ja “kõlblik kuni” osas.
  • Arenenud riikides raisatakse toitu enamasti tarneahela lõpus ja tarbimisel. Meil kõigil on vastutus probleemi lahendamiseks,” ütles raportöör Biljana Borzan (S&D, HR). “Minu raport kutsub üles koordineeritud tegevuseks märgistamise, vastutuse ja hariduse vallas, sest suur osa tarbijaid ei tea märgistuse “parim enne” ja „kõlblik kuni“ täpset tähendust. Samuti peame kõrvaldama puudujäägid kehtivates reeglites, mis raskendavad toidu annetamist,” lisas ta. Resolutsioon võeti vastu häältega 623 poolt, 33 vastu, 20 erapooletut.
  • Resolutsioonis kutsutakse Euroopa Komisjoni, ELi liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi tegema kõikide sidusrühmadega koostööd, et parandada tarbijate arusaama „kõlblik kuni“ ja „parim enne“ tähtpäevadest ning toiduainete kasutuskõlblikkusest ka pärast „parim enne“ tähtpäeva möödumist.
  • Euroopa Komisjonil tuleks hinnata, kas võiks olla kasu sellest, kui toodetelt eemaldada teatavad tähtpäevad, kui nendega ei ole seotud ei tervise- ega keskkonnaohud.
  • Saadikud kutsuvad Euroopa Komisjoni üles esitama ettepaneku käibemaksudirektiivi muutmiseks, et vabastada toiduannetused maksustamisest. Enim puudust kannatavate isikute Euroopa abifondi tuleks kasutada toidu annetamise hõlbustamiseks, sh. rahastades annetatud toidu säilitamist ja transpordi taristut.

Allikas: www.europarl.europa.eu