Pilt on illustratiivne Foto: Priit Simson

Millises tarneahela lõigus läheb toitu kaotsi kõige rohkem? Kuidas vähendada toidu raiskamist ja kuidas saab panustada lõpptarbija? Toitu läheb raisku kogu ahelas: tootmisel, poodides, kodudes ja söögikohtades. Kodumajapidamised annavad sellest poole ja seega peitub just seal kõige suurem potentsiaal toidu äraviskamise vähendamiseks.

Kuigi suur osa tarbijaid jälgib pidevalt „parim enne“ ja „kõlblik kuni“ tähtaegu pakendil, ei olda tihti märgistuse tähendusega kursis, selgub Eurobaromeetri uuringust.

Tagajärjed ja parlamendi üleskutse

Hoolimatu ümberkäimine toiduga tähendab omakorda teiste väärtuslike ressursside kulutamist: vesi, pinnas, töötunnid, energia. Toidu raiskamise tulemusel tekkiv üleilmne CO2-jalajälg moodustab ligikaudu kaheksa protsenti kogu inimese poolt tekitatud kasvuhoonegaaside heitmetest maailmas, selgub ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmetest.

Ressursside kulu ja keskkonnakahju kõrval tuleb silmas pidada veel ühte fakti: FAO andmetel kannatab maailmas alatoitumise tõttu 793 miljonit inimest. ELis ei saanud 2014. aastal endale üle päeva lubada kvaliteetset toidukorda 55 miljonit inimest – see teeb 9,6 protsenti 28 liikmesriigi elanikkonnast (Eurostat).

Võrreldes 2014. aasta tasemega tuleb Euroopa Liidul 2030. aastaks vähendada toidu raiskamist poole võrra, seisab 16. mail 2017 täiskogul kinnituse saanud raportis. Aastaks 2025 peaks raiskamine vähenema 30 protsendi võrra. Samad eesmärgid on kirjas jäätmepaketti puudutavas parlamendi positsioonis.

„Euroopa Liidul kui maailma ühel kõige jõukamal piirkonnal lasub moraalne ja poliitiline kohus vähendada toidu raiskamist igal aastal,“ ütleb raportöör Biljana Borzan (S&D, CR) aprillis parlamendi veebitoimetusele antud intervjuus.

Lisaks soovivad saadikud Euroopa Komisjonilt näha ettepanekut muudatusteks käibemaksureeglites, mis eemaldaks maksukohustuse toidu annetamise puhul. Toidu annetamisega vähendatakse raiskamist ja toetatakse abivajajaid.

Samuti käib raport välja ettepanekud, mis aitaks teha lõpu segadusele mõistete „parim enne“ ja „kõlblik kuni“ vahel.

Allikas: www.europarl.europa.eu