Regionaalminister Siim Kiisleri algatatud reformi tulemusena peaks Eestisse jääma 2017. aastaks 60 omavalitsust. 52 on juba selged. Palju neid Harjumaale jääb, Valneril harjukatele ette öelda ei sobi.

Küsimusele, kas mõni vald võiks ka Tallinnaga liituda, vastab Valner: “Pigem mitte.” Tallinn on juba niigi elanike arvult Eesti mõistes väga suur.

Ühinemine kui teadus

Asja hõlbustamiseks tellis Harju maavalitsus koos kohalike omavalitsuste liiduga (HOL) firmalt OÜ Hendrikson & Ko uuringu, mis peaks lõplikult valmima detsembris.

“Me ei soovi joonistada kaardile lihtsalt piire, vaid teha selgeks, kuidas inimesed liiguvad ja millised on tõmbekeskused meie elanike jaoks,” selgitab HOLi juhatuse esimees ja Kose vallavanem Vello Jõgisoo.

Saladuskate uuringu esialgsetelt tulemustelt tõmmatakse just sel neljapäeval, kuid avalikkuse ette need veel ei jõua.

“Keskuste teema tuleb HOLi seminaril küll käsitlemisele, aga praegune tulemuste prognoosimine oleks eksitav,” teatab dokumendi üks koostajaid Tiit Oidjärv.

Rahvas on siiski juba põnevil, kohati mureski. “Suur oht on see, et kui vallad liituvad, kaob keskus meist järjest kaugemale, kohalikke olusid ei tunta enam üldse, kaugemad külad jäävad hoopis kõrvale,” on murelik Padise vallas elav põllumees Johannes Valk.