Pilt on illustratiivne. Rauno Volmar

Kui lähete Ameerikasse ja teile öeldakse, et täna on päris palav ilm, 85 kraadi sooja, ja te mõtlete, et mis see meie moodi on, siis lahutate 32 kraadi, korrutate viiega, jagate üheksaga ning ongi käes temperatuur Celsiuse kraadides.
Kui aga ameeriklane tuleb Eestisse ja küsib, et mis on 17 kraadi nende moodi, siis ütlete, et korrutage näit 1,8ga ja liitke juurde 32 ning tulemus ongi õhusoe Fahrenheiti kraadides.
Soojust või külmust on üpris raske mõõta – peab olema nii termomeeter kui võrreldav skaala. Pikka aega on kasutusel olnud piiritus- ja elavhõbetermomeetrid – mõlemad võeti kasutusele juba XVII sajandil.

Maailmakuulsaks sai Saksa teadusemees ja leidur Daniel Gabriel Fahrenheit, kes disainis korraliku, s.t täpsema elavhõbetermomeetri ning lõi ka siiani kasutusel oleva skaala.

Avalehele
0 Kommentaari