Hajaasustuse mõlemad programmid, nii veeprogramm kui elektriprogramm, on lõppenud, uued seisnevad esialgu veel regionaalminister Siim Kiisleri lubadustes.

“Veeprogramm peaks aga kindlasti jätkuma, sest siiani on mure paljudel,” räägib Anti Allas, Võru maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja.

Allas oli üks mõtte algatajaid, tulemusena käivitus Võrumaal 2007. aastal pilootprojektina puhta joogivee saamise programm. Aasta hiljem laienes see kõigisse maakondadesse.

Kuue aastaga said Võrumaal vee ligemale 600 majapidamist, neis elab paar tuhat inimest. “Eelnenud uuring aga näitas, et joogiveega oli siin hädas vähemalt 6000 elanikku, seega sai vaid kolmandik oma veevajaduse rahuldatud,” kinnitab Allas.

Hüpe kaks sajandit edasi

Võrumaal oli taotluste summa suurem kui jagada olnud raha, käiku läinud 327 projekti kogumaht küündis kahe miljoni euroni. Kolmandiku maksis riik, teise kolmandiku omavalitsus ja ülejäänu majapidamine ise.

“Kes vee said, neile tähendas veeprogramm hüpet XIX sajandist XXI sajandisse,” leiab idee autor. “Vee kättesaadavus on ju Kagu-Eesti külades olnud probleem number üks ning selle teeb raskeks just kaevude ja veetrasside ehituse kallidus.”

Valgamaal Palupera vallas said veeprogrammist tuge 13 majapidamist, kasu saajaid oli poolesaja inimese ringis. Enamasti lasti toetuse abil teha uus salvkaev ja veetrass majja.

Kaevusid puuriti viis.

“Nüüd saame pesumasinatki kasutada,” räägib kolme lapse ema Maia Sarapson Palupera külast Raua talust.

Perenaise sõnul kippus vana salvkaev tihti veevaeseks jääma. Algul proovisid nad ise kaevu panustada, seda süvendada, kuid veelahkemaks see ei läinud. Siis võetigi ette puurkaevu ehitus.

“Ilma toetuseta me seda poleks suutnud, vanas rahas
100 000 kroonist oli omaosalus kolmandik,” meenutab Sarapson mõne aasta tagust ettevõtmist.

Palupera vallavanema Terje Korsi sõnul jätkub siiski neid, kes ka nüüd, mil veeprogramm on lõppenud, tulevad valda uurima, kas ka nemad uue kaevu saaks.

Nii näiteks soovib puurkaevu ja veetorustiku ehitust Urmi külas elav 90aastane Kalda talu perenaine Laine Raudsepp.

Kui veeprogramm peaks jätkuma, tuleks vallajuhi arvates mõelda ka reoveele, mis külades samuti suur mure. Paljud seda ei oska ja kallis töö on see ka.

Korsi meelest vajaksid hajaasustuse programmid kahtlemata jätkamist ja laiendamistki. “Meie igatahes panime valla tänavusse eelarvesse selleks tuhat eurot omaosaluse tarvis igaks juhuks sisse,” märgib ta.

Elektriprobleem pole külades nii hull, tõdevad nii Korss kui ka Anti Allas, küll on vahepealsetel aastatel aina karjuvamaks muutunud taluteede olukord.

Paljud neist on märjal ajal läbimatud, nende kordategemine aga pole enamikule jõukohane.

“Taluteed vajaksid hädasti oma hajaasustuse programmi,” pakub Allas.

Regionaalminister Siim Kiisler kinnitab, et hirmud, nagu hajaasustuse toetused ära kaoks, on alusetud. Küll tahetakse neid pisut muuta. Kas või seepärast, et perede vajadused on erinevad – mõnel pool on vaja veevärk välja ehitada, teisal ei pääse kevadel ja sügisel autoga koduõuele, sest tee upub.

Programmid ei kao kuhugi

Nii on ministri väitel plaanis toetatavate tegevuste ringi hoopistükkis laiendada, samuti toetuse saajate ringi.

Veel tänavu peaks saama toetust kanalisatsiooni väljaehitamiseks ja ilmastikutundliku kodutee kordategemiseks. “Praegu tegeleme muudatuste ettevalmistamisega ning lähikuudel peaks need lukku saama,” lubab minister.



VESI JA ELEKTER

Hajaasustuse veeprogramm

- Kestis aastail 2008–2012 (Võrumaal aastast 2007).

- Tuge said 3538 majapidamist.

- Riigi toetus 4,94 mln eurot.

Hajaasustuse elektriprogramm

- Kestis aastail 2010–2012.

- Elektri said majja 29 peret.

- Riigi toetus 1,3 mln eurot.

Allikas: regionaalminister