Tuna & täna: Head uut talve!
Peenelt öeldes on sel päeval päikeseseisak, veel peenemalt – solstiitsium. Vanarahvas ütles, et päike on pesas – paar päeva enne ja paar päeva pärast talvist pööripäeva on päeva pikkus sama.
Päike tõuseb toomapäeval Tallinnas 9.17 ja loojub 15.22, päeva pikkus on 6 tundi 5 minutit. Paides on need andmed vastavalt 9.09; 15.23 ja 6.14, Võrus 8.54; 15.26 ja 6.32, Narvas 9.02; 15.08 ja 6.06 ning Kuressaares 9.16; 15.41 ja 6.25.
Päikese tõusu ja loojumise ajad ei muutu pööripäeva suhtes sümmeetriliselt. Näiteks Tallinnas loojub Päike tänavu kõige varem 13.–18. detsembril – kell 15.20. Aga 19. detsembril on õhtuvalgust juba minut rohkem – Päike loojub 15.21. Vana-aastaõhtul loojub Päike kell 15.31.
Tõuseb Päike Tallinnas kõige hiljem 23.–31. detsembril – kell 9.18. Ja alles 1. jaanuaril tuleb hommikuvalgust minut juurde – Päike tõuseb 9.17.
- Kaits päevakäänakut ja kaits pööripäivä om. Päeväkäänäk om sis, kui suvi vai talv alustas. Päiv käändus ymbre, nak’s pikembäs vai lyhembäs minemä. Vanainemese ytliva, et päiv sais kaits vai kolm päivä pesän, kui ta pöörd. SANGASTE
- Astronoomiline talv algab talvisel pööripäeval.
Meteoroloogiline ehk kalendaarne talv põhjapoolkeral kestab kolm kuud: detsember, jaanuar, veebruar.
Looduslik eeltalv algab siis, kui moodustub esimene ajutine lumikate ja tulevad esimesed külmailmad. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur langeb alla nulli. Algab ebamäärane periood, mille jooksul vahelduvad sula- ja külmailmad.
Talv kitsamas mõttes ehk päristalv algab siis, kui tekib püsiv lumikate. Kui esimene lumi jääb püsima kogu talveks, jääb eeltalv hoopis vahele.
- Sõna “talv” on soome-ugri tüvi. “Tali” on tüve rööpvariant, kus v on i eest kadunud.
Liivi tōla, soome talvi, saami dálvi, mari tele, udmurdi tol, komi tęv, ungari tél.
Hispaania invierno, inglise winter, islandi vetur, itaalia inverno, kõmri gaeaf, ladina hiems, leedu žiema, läti ziems, prantsuse hiver, rootsi (norra, taani) vinter, saksa Winter, vene (jpm slaavi keelte) zima, türgi kiş.
- 1948. aasta Sankt Moritzi taliolümpial oli esimest ja viimast korda kavas (näidisalana) talvine viievõistlus: 10 km suusatamine, püstolist laskmine, vehklemine, kiirlaskumine ja ratsakross. 14 osaleja seas võitis kulla rootslane Gustaf Lindh kaasmaalaste William Gruti ja Bertil Haase ees.
- Maa orbiit ei ole täiesti ümmargune, vaid ellipsikujuline.
Kui Maa asub periheelis ehk oma orbiidi Päikesele kõige lähemas punktis, on Maa ja Päikese vahemaa 147 098 291 km. Kui Maa asub afeelis ehk oma orbiidi Päikesest kõige kaugemas punktis, on see vahemaa 152 098 232 km.
Nii et afeelis on Maa Päikesest peaaegu täpipealt 5 miljonit km kaugemal kui periheelis. Väga pikergune meie teekond siiski välja ei näe – afeel on 103,4% periheelist.
Mis seos aga sel talvega on?
(Põhjapoolkera) talvel on Maa oma orbiidil Päikesele lähemal kui suvel – periheel on jaanuari, afeel juuli algul.
2014. a on need hetked vastavalt 4. I kl 13.59 ja 4. VII kl 02.13.
- Arno Tali ja tema koolivennad aitavad hästi meelde jätta vanu häid temperamenditüüpe.
Arno – melanhoolik, Toots – koleerik, Tõnisson – flegmaatik, Imelik – sangviinik.
- Taimeriigis on toredaid talikodanikke, nt hullu-talihali,talitamm, talvik, talvine lumekupp, varane taliõis.
- Talikoonlane ei ole mitte talvel kooserdav peninukk, vaid peaaegu tiivutu ja pika koonuga putukas, kes talvel sula ajal tegutseb lumel. Pulmakombed käivad neil teistmoodi kui putukatel tavaliselt – emane talikoonlane ronib isasele selga.
- Talikülalised – sügisel saabuvad ja kevadel mujale pesitsema lahkuvad linnud – on Eestis enamasti aul, jääkajakas, siidisaba, urvalind, harvem vöötkakk, kirjuhahk, vesipapp, hangelind (teda on nähtud põhjanabalgi), haruharva habe- ja lumekakk ning männileevike.
